Omanike keskliit: energiajulgeolek sumbub päevapoliitikasse

Seaduse eelnõu arutelust kumab läbi erinevate lobby-gruppide võitlus, mis ei arvesta energeetikasektori 20-25aastase perspektiiviga.

EOKL hinnangul ei peaks tarbija rahakotist kinni maksma Narva põlevkivikatelde ebaefektiivset hakkpuiduga kütmist, mis kunstlikult paisutab 200 miljoni võrra aastas elektriarveid ning on tõstnud hakkpuidu hinda kohati kuni 50%. Ka energeetika valdkonnas peaks eelkõige rõhuma kulusäästlikkusele. Seega, kui on otsustatud taastuvenergiat subsideerida, on mõistlik toetada efektiivset koostootmist.

Samuti ei tohi taastuvenergia toetus muutuda pelgalt teatud ettevõtete riigieelarvelise subsideerimise vahendiks. Seega on Omanike keskliit vastu ettepanekule, et ettevõtted saaks iseenda tarbeks toodetud taastuvenergialt alates 1. jaanuarist 2011 riigieelarvelist toetust.

Strateegilisest vaatest on energiaturuseaduse aruteludel Narva uute põlevkivikatelde ehitus, mis kätkeb endas pea 20 miljardi kroonist investeeringut, seatud kahtluse alla. Omanike keskliit avaldab imestust, kuidas riigi jaoks niivõrd strateegilistes küsimustes üleöö seisukohti muudetakse. Algselt planeeritud kahe põlevkivikatla asemel soovitakse nüüd ehitada üht katelt.

Koalitsioonierakonna fraktsiooni esimehe põhjendused "saame ühega ka hakkama ja ergutame loomingulisi otsinguid Eesti energiabilansi mitmekesistamiseks" on Omanike keskliidu hinnangul kohatud. Parlamendisaadikud peaksid selgitama, mil viisil asendatakse ehitamata jäetav põlevkivikatel Eesti energiabilansis, lisas liit.

Et energeetikasektori pikaajalised arengukavad ei muutuks ühe päevapoliitilise otsusega makulatuuriks, kutsub EOKL Eestit looma sõltumatut energeetika agentuuri, nagu see eksisteerib paljudes teistes Euroopa maades.