Arvan, et kui teade euro tulekust 2011. aastal saab reaalse kinnituse, hakkab kinnisvaraturu elavnemine ja stabiliseerumine vaikselt tänavu suvel pihta. Lisaks julgen öelda, et vähemalt elukondlikus kinnisvaras oli põhi käes 2009 IV kvartali paiku. Põhjus on lihtne - usaldus Eesti majandusruumi suhtes kasvab. Eluruumide suhteliselt madalate hinnatasemete juures on kindlasti oodata ka välisinvestorite spekulatiivseid tehinguid.
Mõõdukas tõus algab, kui pankade eluasemelaenude tingimused muutuvad laiemale üldsusele kättesaadavaks, kui tööpuudus hakkab vähenema ja majandus laiemas mõistes kasvutrendi näitama.
Arvatavasti saab natukene raskem olema äripindade sektoris, mis üldjuhul aktiviseerub hiljem kui eluruumide sektor. Äripindade turu aktiviseerumine sõltub suuresti uute ettevõtete turule tulekust ning majanduskeskkonna üldisest paranemisest, mis looks nõudluse uute ja suuremate äripindade järele.
Kinnisvarasektoris on käes aeg, kus tuleb hoolikalt mõelda iga sammu. Kindlasti peab olema julgust võtta riske, kuna hindade tõusu eeldused ja kinnisvarateenuste kasvu vajadus on sel aastal ilmselt saabumas. Kuid rõhutaksin, et tempo on oluliselt aeglasem kui möödunud tõusu ajal. Praegu on kinnisvaraettevõtete üheks olulisemaks märksõnaks teenuse kvaliteedi jõuline parandamine ning kvalifitseeritud tööjõu kaasamine. Olen veendunud, et eelmise tõusutsükli ajal jäid tagaplaanile teenuste kvaliteet ja asjatundlik nõuanne, sisuliselt toimus tehingute vormistamine, mitte nõuandlik ost-müük.
Kriisiga toimetulekuks on kinnisvarasektoris oluliselt kärbitud kulusid ning rohkem hakatud mõtlema alternatiivsele turundusele. Alati ei peagi objekte pakkuma ajalehes ja internetis, on hulgaliselt teisi võimalusi. Oluliselt on tõusnud nende kinnisvarasektoris töötavate inimeste maine, kes vaatamata raskele ajale ei loobunud oma tööst. Nendele julgeks ennustada isegi turueelist - saadud teadmiste ja kogemuste põhjal oskavad nad klientuuri tunduvalt professionaalsemal tasemel nõustada, kui need maaklerid, kes pole keerulisi aegu omal nahal tunda saanud. Kindlasti on selgemaks saanud nn kvaliteetkinnisvara mõiste, mis eelkõige baseerub asukohale ning üldisele arenduse kontseptsioonile vaadeldavas piirkonnas.
Meie tegutseme praegu aktiivselt Lätis ja Bulgaarias. Eelkõige on edukad oldud just Bulgaaria turul, seda põhiliselt nii arendus- kui ka vahendustegevuses. Lõunanaabrite keerulisi majandusolusid arvestades sai Lätis asuvad kinnisvaraarendused valitud põhimõttel, et need suudaksid ka mõõduka müügitempoga rasked ajad üle elada. Seetõttu Läti majanduses valitsevad kataklüsmid meie tegevust eriti otseselt ei mõjuta.
Riigijuhtidele tahaks öelda, et riik peaks igati uue hingamise algust soodustama, looma parema majanduskeskkonna, et investeeringud tuleksid ja ka jääksid Eestisse. See looks töökohti ja tooks ostuvõimelisi kliente. Samuti võiks kaaluda eraisikutele eluaseme ehitusteks soodustuste tegemise võimalusi erinevate maksude tagastamise näol. Mitte mingil juhul ei tohiks ei eraisikute ega ettevõtjate maksukoormust enam tõsta. Pigem vastupidi, seda tuleks koguni langetada.
Majanduskeskkonna elavdamisele aitaks kindlasti kaasa lisasoodustuste andmine neile ettevõtetele, kes reaalselt jätaksid oma investeeringud Eestisse, ning neile, kes säilitavad töökohti.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.