Prisma juht Janne Lihavainen ütles Äripäevale, et võrreldes eelmise aasta lõpuga on jaekaubanduse olukord tõesti paranenud.
„Kui kõrvutame tulemusi eelneva aasta müügiga, oleme oma müügiindeksitega eelmise aasta kevade tasemel,“ täpsustas ta.
„Mõneti üllatust tekitab statistikaameti väide, nagu poleks müük kahanenud toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüügile spetsialiseerunud kauplustes. Kui vaadata AC Nielseni jaanuarikuist uuringut, on kõik nimetatud kategooriad, välja arvatud tubakatooted, eelmise aastaga võrreldes endiselt languses,“ analüüsis Lihavainen.
„Kui aga rääkida Prisma Peremarketist, siis eelmise aasta jaanuariga võrreldes me üldisest müügikasvust veel rääkida ei saa, kuigi müük on läinud sügisega võrreldes paremaks,“ ütles ta.
Lihavainen märkis, et oma osa mängib siin tõik, et Prisma kaupluste arv jäi mullu eelnevaga samale tasemele. „Tasub välja tuua, et eelmisest aastat 12% paremini on müünud spordikaubad. Oleme rahul ka teiste tarbekaupade müükidega. Oma osa on siin Rocca al Mare Prisma suurel müügikasvul ning Mustamäe Prisma ümberehituse heal käivitumisel,“ tõi Lihavainen välja põhjusi.
Samuti rõhutas ta, et käibelangus on Prisma kauplustes suurem kui tükimüügiline langus. "Oleme viimase aastaga oma hinnataset märgatavalt alandanud, et täita klientidele antud lubadust soodsaima ostukorvi osas,“ sõnas Prisma juht.
„Taas on hakanud kostma positiivseid noote. Juhul kui tarbijate kindlustunne kasvab, hakkab kasvama ka tarbimine, mis omakorda hakkab suurendama tööhõivet,“ vastas Lihavainen küsimusele, milliseid muudatusi on ta kaubanduses viimastel kuudel täheldanud.
Autor: Kaisa Gabral, Anne Oja
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jaemüügi vähenemine jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes kümnendiku võrra tähendab 13 kuu väikseimat kukkumist.
Vabariigi sünnipäeval kõigile tööstuskaupadele 30%list hinnaalandust teinud Maxima müük tõusis mullusega võrreldes 20%, ületades kaupluseketi enda ootusi aga koguni 44%.
Kuigi lootus oli suur, et selle aasta algus tuleb majanduses parem kui mullu, räägivad numbrid langustrendi jätkumisest. Klientide soov ja julgus tarbida on usuküsimus – mis homme saab.
Jaanuaris jätkus langustrendi aeglustumine jaekaubanduses. Sesoonsusest tulenevalt oli langus võrreldes detsembriga küll tuntav, kuid siiski väiksem kui aasta varem samal ajal, kirjutas majandusministeerium oma kommentaaris.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.