Ilves loodab pseudoinnovatsiooni kadumist

„Täpselt aasta tagasi ütlesin, et elame teistsuguses maailmas. Olime harjunud pikaldase mõtlemisega ja kõik see kukkus kokku. Täna oleme taas teistsuguses maailmas,“ rääkis Ilves Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil „Tuulelohe lend.“

„Majandusuudised ei meenuta enam rindeteateid ja kõik see on positiivne, kuid teame nüüd oma majanduslanguse sügavust. Mitte kõik pole veel selge, näiteks kui pikk on kriisi mõju tööpuudusele,“ jätkas president. Ta koputas kuulajate südamele, et siini pole vastatud põhiküsimusele, miks kriis Eestit nii rängalt tabas ja mida saaks teha löögi pehmendamiseks.

„Ma loodan, et jõuame kunagi nende sisuliste ja ausate aruteludeni. Teadmine kriisi põhjustest annaks meile juhtnööre, kuidas tulevateks kriisideks valmis olla,“ lausus Ilves.

Presidendi sõnul on maailm pääsenud globaalsest kollapsist, mida mullu kardeti. Samuti pole protektsionism nii tugev, kui kardeti, ning oleks võinud minna palju halvemini.

Kui kriisi alguses näis Euroopa Liit hästi vastu pidavat, siis nüüd on tagajärjed ja varasemad probleemid välja löönud. Selliseid probleeme nagu Kreekas ei tekitanud majanduskriis, rõhutas Ilves. Kriis tõi tegelikud probleemid lihtsalt selgemini esile ja nõnda juhtus ka Eestis.

„Odav tööjõud, madalad maksud ja head suhted Venemaaga võivad olla teatud väikeseks konkurentsieeliseks, aga mis saab edasi?“ küsis Ilves. „Küsimus on lihtne, kas jääme väikeseks kalaks globaalses toitumisahelas või teeme midagi teistmoodi? Eesti vajab arusaamist, et laenuga võimendatud jõukus eksisteerib ainult paberil,“ märkis riigijuht.

Ilves selgitas, et Eesti vajab innovaatilisust mitte ainult tootearenduses, vaid ka inimeste mõtlemises. Ilves lisas, et moosi koostise muutmine jogurtis või millegi välimuse kaubanduslikumaks vuntsimine põhitoodet samaks jättes pole sisuline tootearendus ja seda ei saa nimetada innovatsiooniks, mis Eesti majandust edasi viib.

Autor: Maire Kasemaa, Anne Oja