Bulgaaria kannatab Kreeka kriisis

Oht on eelkõige selles, et emapangad Kreekas rahakraanid kinni keeravad, mis paneks piduri peale Bulgaaria majanduse toibumisele.

Lisaks kannatavad Kreeka probleemidest Bulgaaria väljavaated lähemas tulevikus euroala liikmeks saada, olgu riik pealegi üks väheseid, mis veel Maastrichti kriteeriumitest kinni peab.

"Kõige tõenäolisem kanal Kreeka probleemide levikuks Kagu-Euroopasse on Kreeka pankade tütred," ütles agentuurile Bloomberg Mark Young, kes juhib reitinguagentuuri Fitch arenevate turgude osakonda. "Igasugused rahastamis- ja likviidsusprobleemid Kreeka emapankade tasemel kanduksid üle muutuste kaudu tütarpankade käitumises," lisas ta.

30% Bulgaaria pangandusturust, 20% pangalaenudest ning kolmandik hoiustest on Kreeka pankade käes, mille finantseerimiskulud on seoses Kreeka valitsuse võlaprobleemidega järsult tõusmas. Juba on agentuur Fitch pärast Kreeka riigireitingu kärpimist langetanud nelja suurima panga reitingut, mis kõik on esindatud ka Bulgaarias. Lisaks õõnestavad Kreeka pankade kasumlikkust ja kapitali Kreeka valitsuse säästukavad.

Kui laenuraha tütarpankades kokku kuivab, on Bulgaaria majandusel raskem toibuda läinud aasta 5,1% suurusest langusest ning pankadel toime tulla hapnevate laenude ja kahanevate kasumitega. Emapankade rahaline abi jääb 2010. aastal piiratuks, nentis äsja oma hinnangus Bulgaaria pankadele agentuur Moody's.

Kreeka, kus alanud aastal prognoositakse 4% suurust SKP langust, on ühtlasi suurim turg Bulgaaria kaupadele – Kreekasse läheb 10% riigi ekspordist. IMF prognoosib tänavu Bulgaaria majandusele kasvu vaid 0,2%.

Agentuur Fitch ähvardas äsja Bulgaaria ilma jätta investeerimisjärgu reitingust, mis oleks riigi viinud Euroopa Liidus ühele pulgale IMFi abist sõltuvate Läti ja Rumeeniaga. Enne jõudis Bulgaaria küll eelarvekokkuhoiu ettekäändel Fitchi teenetest lahti öelda, kuid probleem püsib – selleks on peamiselt erasektoris paisunud suur välisvõlg, mis moodustab 111% SKPst. Võlg koos jooksevkonto defitsiidiga (mullu 8,6% SKPst) õõnestab Bulgaaria valuutakomitee süsteemi usaldusväärsust.

Riigi rahandus on Bulgaarias aga väga heas seisus – läinud aastal oli Bulgaaria eelarvedefitsiit ELi riikide seas väikseim, vaid 0,75% SKPst. Valitsuse plaan on esitada hiljemalt juuniks taotlus Euroopa valuutavahetuskursi mehhanismiga (ERM 2) liitumiseks, mis võimaldaks euroga liituda aastal 2013.

Kreeka kriis on aga tekitanud kartuse, et plaan võib nurjuda. "Kreeka kriisi tõttu näib meie plaan kahe-kolme aasta pärast euro käibele võtta ebarealistlik," nentis nädalapäevad tagasi Bulgaaria peaminister Boyko Borisov.

Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ja Euroopa Parlamendi juht Jerzy Buzek on siiski väljendanud optimistlikumaid seisukohti. Buzek ütles läinud nädalal, et usub Bulgaarias euro käibeletulekut 2013. aastal. Juncker väljendas optimismi, et Bulgaaria pääseb tänavu ERM 2 liikmeks.

kolmandiku võrra.

Tasub teada

• 7,7 miljoni elanikuga Bulgaarias on 30 panka, millest 85% on väliskapitali kontrolli all.• Lisaks Kreeka pankadele on välispankadest Bulgaarias tugevalt esindatud Itaalia, Ungari ja Austria pangad.• Enam kui pooled Bulgaaria pankade laenudest on valuutalaenud, laenud ületavad hoiused ca

• IMFi hinnangul on pangandussüsteem siiski stabiilne ja hästi kapitaliseeritud, kapitali adekvaatsuse suhtarv oli mullu 17%.• IMFi prognoosib Bulgaariale tänavu 0,2% SKP kasvu, eelarvedefitsiiti 1,9% ja jooksevkonto defitsiiti 5,5% tasemel SKPst.