Läti valitsus kavatseb viia head varad Parex bankast välja, tehes nende põhjal uue krediidiettevõtte, kirjutab Bizness&Baltija.
Parex banka küsimus oli eile arutlusel Läti valitsuskabineti kinnisel nõupidamisel. Lõplikku otsust eile vastu ei võetud, aga prioriteedid pandi paika.
On olemas isegi kaks Parex banka restruktureerimise plaani. Esimene näeb ette viia head, tulu teenivad varad senisest struktuurist välja, rajada nende põhjal uus krediidiasutus ja see maha müüa. Parex bankasse jääkisd alles ainult võlad ja probleemid.
Teine variant on täpselt vastupidine – eraldada Parex bankast halvad laenud spetsiaalsesse fondi.
Mõlemal juhul loodab valitsus maha müüa mõlemad pooled, nii parema kui ka halvema, ja pole välistatud, et eri investoritele.
Kuigi täielikku kindlust pole, kalduvad ministrid esimese variandi poole, teatas Läti peaminister Valdis Dombrovskis eile pärast koosolekut. Teda toetab protsessi konsultandina kaasatud Nomura, aga samuti Läti Pank ja finantsinspektsioon.
Dombrovskise sõnul lubab just esimene variant tagasi saada suure osa riigi panka pandud rahast. (Leht märgib, et peaminister ei kõnele sõnagi sellest, et tagasi tuua kõik raha.) Ka vastab see plaan Euroopa Komisjoni kriteeriumidele, kes peab plaani kinnitama.
Seda stsenaariumi on aga kritiseerinud panga endised omanikud Valeri Kargin Ja Viktor Krassovitski, kelle teatel saab halbade aktivatega Parex banka valisusele kiviks kaelas.
Lõpliku otsuse peab valitsus tegema märtsis.
Seotud lood
Läti Parex Banka, mille päästmine läinud sügisel sundis Läti valitsust IMFilt abi paluma, võib juba tuleva aasta esimeses kvartalis uue omaniku leida, ütles panga tegevjuht Nils Melngailis agentuurile Bloomberg.
Läti valitsuse 23. veebruari otsusega suurendati Parex panga aktsiakapitali 31,5 miljoni lati võrra, kirjutab Läti Delfi.
Eile allkirjastas Parex banka Euroopa investeerimispangaga (EIB) koostööleppe, mille alusel suunatakse Läti väike ja keskmise suurusega ettevõtetesse 1,5 miljardi Eesti krooni.
Parex banka tasus Läti keskpangale ennetähtaegselt 2,6 miljardi Eesti krooni suuruse laenu.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.