Saksamaa meelemuutus pani euro surve alla

„Näib, et lõhe Kreeka ja Saksamaa vahel on algselt arvatust palju sügavam ning et Kreeka võib olla IMFi abi vajamisele palju lähemal kui turg eeldas,“ märkis panga analüütik Hans Günter Redeker oma tänases analüüsis. „See hajutab järsult euro suhtes viimasel ajal tekkinud optimismi. Kreeka jaoks, kus tuleval kuul tuleb tagasi maksta suured laenud, saab aeg ümber,“ vahendas agentuur Bloomberg.

Euro odavnes täna 1,3648 dollarile. Eile kauples euro 1,3818 dollari tasemel, mis oli tugevam näita 9. veebruarist. BNP prognoosi järgi odavneb euro aasta lõpuks 1,27 dollarile eurost.

"Euro nõrgeneb, kuna investorid küsivad, kas Kreeka toetamiseks ikka on plaan või ei ole," ütles BNY Melloni valuutastrateeg Simon Derrick. "Kui kindlalt võib üks investor end tänases olukorras tunda, kui tal on suured investeeringud Euroopa perifeerias?"

Kreeka peaminister George Papandreou ütles täna Euroopa Parlamendis, et vajab Euroopa riikide abi eelkõige Kreeka laenukulude vähendamiseks.

„Me ei küsi Saksamaa, Prantsusmaa ega Itaalia töölistelt ja maksumaksjatelt raha,“ ütles Papandreou. „Rõhutame seda, et vajame tugevat poliitilist toetust, et läbi viia vajalikud reformid ning tagada, et nende eest ei tule maksta kõrgemat hinda kui vajalik.“

Kreeka kümneaastaste võlakirjade riskipreemia on läinud aasta novembriga võrreldes peaaegu kahekordistunud, kui turud hakkasid kahtlema, kas Kreeka suudab euroala suurima eelarvedefitsiidiga toime tulla. Mullu küündis defitsiit 12,7%-le SKPst.

Papandreou kutsus liikmesriike üles täpsustama plaani üksikasju, et Kreekal oleks n. ö laetud püss varuks, mis sunniks turge Kreeka kriisimeetmeid tõsiselt võtma. Euroopas ei ole aga Kreeka abistamise osas üksmeelt ning nii mõnigi riik, sealhulgas Saksamaa, on avaldanud toetust pigem IMFi abi kaasamisele. Papandreou ütles täna, et eelistaks Euroopa enda lahendust.

"Saksamaa ja Prantsusmaa vahel on suured erimeelsused selles osas, kuidas edasi minna," ütles St. George Banki ökonomist  Justin Smirk. "Kui plaan oleks olemas, oleks avalikustatud ka selle üksiksasjad, et turge rahustada."

Saksamaa nõustus sel nädalal küll Euroopa Liidu võimalike abiplaanidega, kuid räägib üha häälekamalt IMFi kaasamise poolt.

Kreeka päästmise katse „ilma IMFi abita oleks väga julge ettevõtmine“, ütles eile Saksamaa kantsleri Angela Merkeli partei CDU finantsküsimuste kõneisik Michael Meister. „Kellelgi peale IMFi ei ole vajalikke instrumente.“

Angela Merkel ütles eile Saksamaa parlamendi alamkojas, et Kreeka abiplaaniga ei tuleks kiirustada. Kreekal tuleb oma probleemidega eelkõige ise tegeleda.

Merkeli pressiesindaja Ulrich Wilhelm ütles eile, et ei oota tuleval nädalal toimuvalt ELi valitsusjuhtide tippkohtumiselt Kreeka abistamise osas mingeid konkreetseid otsuseid.

IMFi abi kasutamise vastu on nii Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet, eurogrupi juht Jean-Claude Juncker kui Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Alles läinud nädalal väljendas sellise plaani osas vastuseisu ka Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, märkides intervjuus ajalehele Welt am Sonntag, et IMFi poole pöördumine „tähendaks tunnistamist, et euroala riigid ei suuda probleemidega omal jõul toime tulla.“

Merkel astus teiste ELi riikidega vastasleeri eile ka sellega, et toetas Schäuble ettepanekut kaaluda nende riikide väljaheitmist rahaliidust, mis krooniliselt eelarve- ja võlakriteeriumite täitmisega toime ei tule.

“Papandreou ütles eile Brüsselis, et Kreeka jääb avatuks kõigile abivõimalustele, kui turud intressimäärad Kreeka jaoks liiga kõrgeks ajavad.

Kreekal tuleb veel laenata ligi pool 20 miljardist eurost võlakirjade katteks, mis hiljemalt mai lõpus tagasimaksmisele kuuluvad.

Reitinguagentuur Standard & Poor’s kinnitas teisipäeval Kreeka reitingu investeerimisjärgu tasemel BBB+ ning teatas, et ei kaalu enam reitingu võimalikku langetamist. Otsuse tingis hinnang, et Kreeka valitsus suudab tänu oma kriisiplaanile Kreeka eelarvedefitsiidi tänavu kärpida 8,7%le SKPst.