Kui võlanõuete vähendamine muutub segasemaks, siis näen ohtu, et tekib palju pahatahtlikke petuskeeme võlgadest vabanemiseks, ütles Bigbanki juhatuse esimees Targo Raus.
"Võlakaitse seaduse eelnõu kitsaskoht on eelkõige see, et lisaks pankrotiseadusele soovitakse ka võlakaitse seadusega hakata vähendama isikute võlanõudeid," sõnas Raus ja lisas, et polegi siiani täpsel aru saanud miks ei piisa vähendamise osas pankrotiseaduses reguleeritust.
"Kui võlanõuete vähendamine muutub segasemaks ja keerulisemaks, siis näen ohtu, et tekib palju nn pahatahtlikke petuskeeme, kuidas lihtsalt võlgadest lahti saada," tõdes ta. "Praegu tundub, et mitte ainult pangavõlgadest, vaid ka võlgadest korteriühistu või tuttava ees, võlgadest teenusepakkuja jne ees."
Rausi sõnul ei muuda see kindlasti ärikeskkonda paremaks, kui on palju erinevaid skeeme ja võimalusi kuidas võlgadest lahti saada - alati mitte põhjendatult.
"Päeva lõpuks maksavad selle keskkonna kahtlasemaks muutumisest tingitud teenuse hinnatõusu kinni ikkagi tarbijad. Ning paraku kannatavad eelkõige teenuse saadavuse osas eelkõige väiksema sissetulekuga tarbijad," märkis Raus.
Seotud lood
Täna läheb riigikogus esimesele lugemise võlakaitse seaduse eelnõu, mis annab võlgnikule õiguse saada kohtust võlaabi, kuid pangaliit leiab, et riik pole selleks veel valmis.
Bigbank hakkas alates tänasest väljastama tarbimislaene, millega tuleb automaatselt kaasa töökaotuskindlustus, teatas pank.
Eeldatavasti sügisel jõustuva võlakaitse seaduse teravaim mõju tulevastele laenajatele on omafinantseeringu nõude suurenemine, ütles Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Aivar Rehe.
Võlakaitse seaduse jõustudes laenude omafinantseeringu nõue võib kasvada, kuid see võib mõjuda negatiivselt pankade võimele tulu teenida, märkis finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.