Prantsusmaa ja Saksamaa on Kreeka abistamise alustes kokkuleppeni jõudnud, andes tähtsa rolli Rahvusvahelisele Valuutafondile, aga jättes samas enamuse laenamisest Euroopa õlule, vahendab Financial Times.
Neljapäeval president Nicolas Sarkozy ja kantsler Angela Merkeli vahel sõlmitud kokkuleppes seisab, et „tõsiste raskuste korral“ võimaldatakse Ateenale kahepoolselt kordineeritud laenu eurotsooni partneritel ning IMF-lt. Seejuures tuleks suurem osa rahast eurotsoonist ning võimaldatud laen oleks subsideerimata intressimääraga.
Abi suuruse hindamise viiks läbi Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon, kindlustades EL-i kontrolli abi tingimuste üle. Mistahes otsus Kreekale laenu andmiseks eurotsooni poolt nõuaks kõigi 16 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu. Taolise stsenaariumi korral peaks iga eurotsooni liikmesriik laenu panustama vastavalt kapitalimahutustele Euroopa Keskpangas, mis tähendaks, et Saksamaa peaks enim panustama.
Saksa-Prantsuse lepe avalikustati neljapäeva õhtul Brüsselis Euroopa Liidu Ülemkogul.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California
Seotud lood
New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini leiab, et Rahvusvahelise Valuutafondi abi Kreekale olnuks puhtam ja selgem lahendus Kreeka abistamiseks kui eile hilisõhtul Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisel sündinud kokkulepe, mis näeb ette ka kahepoolsed laenud.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.