Tööstur: valitsus läheneb töökohtadele valest otsast

Majanduslanguse aegse madala nõudluse ning piimatootjate raske majandusliku olukorra tõttu on Eesti lautades tekkinud ligi 20 000 vaba lehmakohta. „Üks lehm loob kaudselt kolm töökohta, on, kuhu maapiirkondades tööle minna,“ selgitas Murakas. „Eesti on varem andnud tõumullikate ostuks toetust. Seda võiks teha ka praegu ja selle tulemusel tekiks lühikese aja jooksul hulgaliselt uusi töökohti.“

Muraka andmetel maksab tiine tõumullikas 1200-1300 eurot ehk ligikaudu 19 000-20 000 krooni. Sellised tiined mullikad tulevad lüpsma kolme-nelja kuu pärast, andes seejuures vasikaid, millest saab uued lüpsilehmad kasvatada. Masu ajal läksid lüpsilehmad lihakombinaati nii, et nende asemele uusi ei soetatud.

Rahaliste raskuste tõttu müüdi samas palju tõumullikaid Eestist välja, rääkis piimaliidu juht. Eesti lüpsilehmade arv langes lubatud 10 000 kvoodilehma pealt 85 000ni.

„Meil pole vaja uusi lautu ehitada ja traktoreid, need on olemas,“ märkis Murakas. „Kui toodame mobiiltelefone või metallist lauajalgu, toome metalli Venemaalt, lööme läikima ja müüme välja, kasumi viib investor ka Eestist välja. Meil pole mõtet teha superinnovaatilist toodangut, kui põllumaa on kasutuseta.“

Murakas ütles, et Eesti jaoks ajaloolise ekspordisektori ehk piimatoodete väljavedu piirab praegu lehmade arv, mitte investeeringud tehnoloogiasse. Sektori käive on 4 miljardit krooni. Muraka sõnul võib sama öelda ka teiste traditsiooniliste majandusharude, näiteks lihasektori kohta, kus töötuste ekspordivalmidust ahendab kohalike lihatootjate puudus.

Peaminister Andrus Ansipi pressiteenistuse teatel ei leidnud valitsusjuht aega tõumullikate ostmist kui kiirete töökohtade loomise ja ekspordi kasvatamise toetamist kommenteerida.

Põllumajandusministeeriumi andmetel keelab Eestil tõumullikate ostmise toetamise Euroopa Liit, mis soovib toetada investeeringuid põllumajanduslikesse hoonetesse ja -tehnikasse. Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006 artikli 55 lõike 2 esimene lõik ütleb: "Põllumajanduslike investeeringute puhul ei anta investeeringutoetust põllumajandustootmisõiguste, loomade ja üheaastaste taimede ostmiseks ega nende taimede istutamiseks."

Võimalik on saada loomakasvatusehitise investeeringutoetust (MAK meede 1.4.2) ja ka mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetus (meede 1.4.1) võimaldab investeerida ainult seadmetesse ja ehitistesse.

Aastatel 2004-2006 toetas Eesti tõumullikate ostmist, kompenseerides piimatootjatele kuni pool mullika hinnast.