ML Arvutid juht: panga 45% osalus ettevõttes ei tähenda ülevõtmist

"Kui see on majanduslikult kasulik, siis kindlasti. Hädas ettevõtte ülevõtmine võib pangale olla „kasulik“ ka siis, kui ülevõtmisega saadakse kahjumit. Seda juhul kui ülevõtmisest saadav kahjum on väiksem kui muude stsenaariumite puhul," vastas Paalberg Äripäeva päevaküsimusle, kas pangad peaksid hädas ettevõtteid üle võtma.

Rääkides aga üldisemalt saneerimise teemadel ning Väätsa Agro juhtumist, märkis Paalberg, et saneerimise eesmärk on saavutada võlausaldajate jaoks parem olukord kui ettevõtte pankroti korral ja avalik huvi on töökohtade säilimine.

"Väätsa Agro puhul tundub, et kõigi võlausaldajate jaoks püütakse luua olukord mis oleks parem pankrotist ja ühelegi võlausaldajale ei anta eelist võrreldes teistega. Sellega aga ei pruugi kõik päri olla – pank kui pandiga tagatud võlausaldaja võib leida, et pankrot ja panditud vara realiseerimine on kasulikum," sõnas ta.

Paalberg lisas, et see tähendaks, et teised võlausaldajad ei saaks midagi ja töökohad kaoksid. "Samas – kui saneerimine on edukas siis oleks see kõigi võlausaldajate jaoks parem kui pankrot, pank saaks lisaks osaliselt tagasisaadud laenule müüa ka tegutseva ja eduka ettevõtte aktsiaid. Koos ettevõttega säiliksid ka töökohad." 

"Kui pank saab saneerimiskava järgi Väätsa Agro 45% aktsiate omanikuks, siis ei saa seda nimetada ettevõtte ülevõtmiseks. Pank saab ettevõtte suuromanikuks, kuid mitte enamus- ega ainuomanikuks," tõdes ta.

Tema sõnul  ei tohiks pankade jaoks ettevõtluskeskkond olla tundmatu, sest igapäevaselt langetatakse otsuseid ettevõttete finantseerimise suhtes ja pankade varahaldusega tegelevad ettevõtted investeerivad firmade aktsiasse.

"Pangad on deklareerinud, et lisaväärtust loov, tootev ja ekspordivõimeline ettevõtlus on finantseerimise mõttes fookuses. Pangad on loonud kinnisvara haldamiseks eraldi ettevõtted ja kinnisvara omanikuks olemises ei nähta probleemi," rääkis ta.

Selles valguses tundub loogiline ka aktsiaosalusi haldava ettevõte loomine, sõnas Paalberg. "Kinnisvara puhul lähtub pank eeldusest, et kinnisvara hind hakkab praegusest põhjast tõusma. Sama loogika võiks kehtida ka ettevõtete väärtuste suhtes. Risk on muidugi selles, kas ettevõte veab välja. Kinnisvara puhul on aga sama risk. Lisaks on ettevõtetel töötajad kes omakorda võivad olla panga kliendid."

"Kohus arvestas oma otsuse tegemisel ilmselt ka avalikku huvi, sest Väätsa Agro on maakonnas oluline tööandja. Ringkonnakohtusse edasi kaevates annab Swedbank selgelt teada, et panga huvid on vastuolus ettevõtte, teiste võlausaldajate ja avalikkuse huviga," nentis Paalberg.