Uus vaatus Kreeka jätkuvas võladraamas

Kergendusralli turgudel jäi paraku üürikeseks - rahaabi üksi ei too Kreeka võlaprobleemile kestvat lahendust. Ka abi tingimused ja väljamaksmise kord on alles ebamäärased ning risk, et kriis haarab järgmisena kaasa Portugali või Hispaania, pole kadunud.

Nädalavahetusel Washingtonis toimunud IMFi ja Maailmapanga aastakoosolekul kutsus USA rahandusminister Timothy Geithner IMFi ja Euroopa Liitu Kreeka abi- ja reformikavaga kiirustama. Iga viivitus võib vallandada investorite uue pagemise.

Turud jäid Kreeka suhtes skeptiliseks

Turud jäid reedel Kreeka peaministri George Papandreou abipalve järel skeptiliseks - euro murdis küll välja pea terve nädala kestnud langustrendist USA dollari suhtes, kuid laenuraha hind Kreeka jaoks oluliselt ei odavnenud. Kümneaastastelt riigivõlakirjadelt nõudsid investorid tootlust ikka üle 8 protsendi ning kaheaastastelt üle 10 protsendi.

"Pole kahtlust, et abipakett aitab Kreekal tänavu aega võita," ütles agentuurile Bloomberg Daiwa Capitali ökonomist Colin Ellis. "Aga see on ka kõik. Kreekal seisavad ees Heraklese pingutused, tõestamaks, et riik suudab oma finantsid korda saada ja võlgu vähendada," jätkas ta.

IMFi ja euroala lubatud 45 miljardit eurot on sisuliselt likviidsusabi, turud pelgavad aga Kreeka maksejõuetust.

Kreeka riigi võlg küünib aasta lõpuks juba 124 protsendile SKPst. Võla teenindamise kulud kasvavad riigi tuludest kiiremini ning võlakoorma vähendamist pärsivad suur eelarvedefitsiit ja majanduse langus. Deutsche Banki prognoosi järgi kahaneb Kreeka SKP tänavu 4 protsenti. Eelarvedefitsiit võis mullu ületada juba 14 protsenti, kahtlustab Eurostat. Investorid pelgavad, et Kreeka ei pääse varem või hiljem võlgade restruktureerimisest.

IMF on valmis kiiresti tegutsema

Lisaks on abipaketi kohta veel palju olulist informatsiooni puudu. IMFi juht Dominique Strauss-Kahn ütles nädalavahetusel, et fond on valmis kiiresti tegutsema, et Kreekale abi kättesaadavaks teha. Millistel tingimustel, seda IMFi juht esialgu ei täpsustanud.

Euroopas on Prantsusmaa juba algatanud eelnõu Kreekale abilaenu andmiseks ning Luksemburg oma osa parlamendis kinnitanud.

Saksamaa kantsler Angela Merkel kordas aga reedel nõudmist, et Kreeka valitsus esitaks esmalt usaldusväärse säästukava ning et abi seotaks karmide tingimustega. Vastuseis Kreeka abistamisele on Saksamaal väga suur ning lähenemas olulised kohalikud valimised.

Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles Washingtonis, et abipakett loodetakse paika saada mai alguseks. 19. mail vajab Kreeka võlgade teenindamiseks 8,5 miljardit eurot ja turgudelt seda raha enam laenata ei saa.

Järk-järgult on ülespoole nihkunud ka Portugali ja Hispaania võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise riski hind (CDS).

tasub teada

Kreeka on esimene euroala riik, mis palub võlgadega toimetulekuks välisabi.Kreekale laenamist hindavad investorid praegu riskantsemaks kui laenuandmist Venemaale, kus mälestused võlakriisist on alles värsked.Mitmed G20 riigid avaldasid nädalavahetusel kartust, et 45 miljardist eurost (30 miljardit EL/15 miljardit IMF) Kreekale ei piisa.Kreeka abistamisel osalevad kõik euroala riigid - Saksamaa ja Prantsusmaa õlule langeks tänavu vastavalt 8,4 mld ja 6,3 mld eurot, järgnevate aastate abivajadus on määratlemata.