Kreeka riigi võlakirjadesse investeerinud võivad kaotada kuni 200 miljardit eurot ehk 3,1 triljonit Eesti krooni, kui Kreeka riik oma võlgadega enam toime ei tule, näitab reitinguagentuuri S&P eilne hinnang.
S&P jättis Kreeka eile ilma investeerimisjärgu reitingust ning hindas, et makseraskustesse sattudes võib Kreeka oma kreeditoridele tagasi maksta vaid 30-50% võlast. Kreeka võla suurus on agentuuri Bloomberg hinnangul 296 miljardit eurot.
Investorite pagemine Kreeka võlakirjadest on kaheaastaste võlakirjade tootluse täna lennutanud juba 23%le (veel kuu aega tagasi oli see 4,3%). Kreeka võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) kerkis täna rekordilisele 901 baaspunktile.
"Nüüd ei ole tegemist vaid üksi turu tunnetega, vaid juhtiv reitinguagentuur ütleb, et Kreeka paber on rämps," ütles ING Groep NV strateegiajuht Padhraic Garvey.
S&P reiting paneb euroala riigi Kreeka ühte klassi Aserbaidžaani ja Egiptusega. Agentuuride Moody’s ja Fitch juures on Kreekal praegu siiski veel investeerimisjärgu reiting.
Võiimalike suurte kaotajate hulgas Kreeka võlgade restruktureerimisest oleks teiste seas Euroopa Keskpank, mis on andnud Kreeka võlakirjade tagatisel miljardeid dollareid laenu nii Kreeka enda pankadele kui muudele euroala finantsasutustele, kirjutas täna Wall Street Journal. Kreeka pankade laenud Euroopa keskpangast küündisid märtsi lõpus 68 miljardile eurole, mis moodustab 14-15% pankade kogu varadest. Kui aga keskpank lisatagatisi nõudma hakkaks, halvendaks see nõrkade pankade olukorda veelgi.
Suurelt on Kreeka riigi võlakirjadesse investeerinud ka Prantsusmaa pangad – kokku ligi 80 miljardi dollari väärtuses, kirjutas WSJ. Järgnevad Saksa pangad 45 miljardi dollariga.
Investorid on üha enam seda meelt, et euroala riikide ja IMFi abi ei hoia siiski ära Kreeka võlgade restruktureerimist ühel või teisel moel. Mullu küündis Kreeka riigi võlg 115%le SKPst ning kasvab prognooside järgi selle aasta lõpuks 124%le. Abipakett hoiaks Kreekat küll mõned kuud vee peal, kuid mürgine kokteil majanduslangusest, sotsiaalsetest pingetest ning konkurentsivõime kaotusest sunnib siiski võlgu ajatama või vähendama.
Närvilisust on turgudele lisanud Saksamaa, kus on lähenemas olulised kohalikud valimised, mis otsustavad jõudude vahekorra parlamendis, ning kus avalik arvamus on teravalt Kreeka abistamise vastu. Eile kordas Saksamaa kantsler Angela Merkel, et Saksmaa ei anna enne Kreekale raha, kui viimasel on paigas realistlik plaan oma defitsiitide kärpimiseks. Saksamaa oleks euroala riikide abipaketis 8,4 miljardi euroga suurim rahastaja.
Kreeka eelarvedefitsiit võis mullu ületada juba 14% SKPst, kahtlustab Eurostat. Euroopa diplomaatide sõnul on kaalumisel euroala riikide kriisikohtumise korraldamine Kreeka probleemide arutamiseks.
Seotud lood
Reitinguagentuur S&P jättis euroala riigi Kreeka ilma investeerimisjärgu reitingust, prognoosides, et Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimise korral ei saa investorid tagasi enamat kui poole laenatud summast.
Kreeka kriis Eestit tõenäoliselt ei mõjuta, ütles Eesti Panga president Andres Lipstok tänasel pressikonverentsil.
Kommenteerides reitinguagentuuri S&P otsust jätta esimene euroala riik Kreeka ilma investeerimisjärgu reitingust ning kärpida ka Portugali reitingut, nendib Danske bank, et kriis on võtnud ohtliku pöörde.
Kreeka ei jää ilmselt ainsaks euroala riigiks, mis IMFi abi vajab, usub Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff. Tõenäoliselt soovib kahe-kolme aasta jooksul IMFi abi veel vähemalt üks euroala riik, lisas ta.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.