Kui Eesti majandus seisab tänavu paigal, siis Läti SKP kukub 2% ja Leedus 1%, teatas DnB NORD värskes majandusprognoosis.
Jätkuv majanduslangus Balti riikides jõudis eelmise aasta lõpus pöördepunkti. Pärast rekordilist tegeliku SKP langust ning tarbimise ja investeeringute kahanemist hakkasid majandusnäitajad peasjalikult tänu välisnõudluse suurenemisele 2010. aasta alguses taas paranema, teatas DnB NORD grupp vastvalminud majandusülevaates Baltic Rim Economies 2010.
Viimane ei ole siiski nähtav kui pikaajaline paranemine ning loid sisenõudlus ja endiselt kõrgena püsiv tööpuudus on peamised, mis mõjutavad Balti riikide väljavaateid ka 2011. aastal. Ainsana näitab tänavu positiivset majanduskasvu Poola.
Läti ja Leedu SKP-le prognoositakse 2010. aastal vastavalt 2% ja 1% langust ning seda peamiselt tardunud sisenõudluse tõttu. Eesti väljavaated on paremad ning edasist majanduse kokkutõmbumist pole näha. Impordinõudluse kasv ja vajadus edasise eelarvepoliitka tasakaalustamise järele võivad siiski panna 2011. aasta võimalikule kasvule oma piduri, kuigi kõigi Balti riikide ja Poola väljavaated paranevad prognoositavalt aasta-aastalt 2-3% võrra.
2011. aastal kasvab Eesti majandus DnB NORDi andmeil 3%, Läti SKP 3,5% ja Leedus 2%. Poolale ennustab pank järgmiseks aastaks samuti kolmeprotsendist kasvu.
Positiivne tõuge välisturgudelt ei ole siiski piisav, et ülesaada senisest järsust langust ja taastada pikaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu. "Kaks kriisiaastat on kustutanud suurema osa senisest majandusõitsengust, mis sai Balti riikidele osaks suuresti alates Euroopa Liiduga ühinemisest. Nüüd seisame ristteel ja vajame tarku ja julgeid otsuseid, et liikuda edasi arengu suunas, vastasel juhul seisame silmitsi madala kasvu trajektooriga," sõnas Jekaterina Rojaka, DnB NORD Grupi peaökonomist.
Tugev langus on toimunud kõigi kolme Balti riigi konkurentsivõimes ning seda juba mitme aasta jooksul. Poola on ainukesena suutnud näidata positiivset vastupanu majanduskriisile ning kasvatada jätkuvalt oma konkurentsivõimet ja majanduspotentsiaali. Peamine ülesanne kõigile kolmele Balti riigile on leida viis oma tootmisvõimsuse taasrakendamiseks, mis majanduskriisi tõttu kasutamata jäi ning pöörduda seeläbi tagasi tavapärasesse rütmi, teatas pank.
Kasvav ebakindlus eelarveküsimustes ja järsu globaalse inflatsiooni kõrgendatud risk võivad kitsendada Läti ja Leedu tulevikuväljavaateid eurole, mistõttu vajab olemasolevast majandus- ja eelarvetupikust väljumine olulisi jõupingutusi. Eesti eelarvekärpeid näeb DnB NORD kui positiivset näidet abinõust, mis on oma eesmärki täitmas ning peab Eesti väljavaated eurole üleminekuks 2011. aasta jaanuaris realistlikuks.
Balti riikide väljakutseks on jätkuva karmi eelarvepoliitika ja piiratud vahendite taustal majandustingimuste parandamine väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, elimineerides bürokraatiast tulenevaid tõkkeid ning suurendades krediidi kättesaadavust, teatas pank.
Seotud lood
Maailmamajanduse kasv on taastumas ning usaldus rahvusvahelises finantssüsteemis on võrreldes aastatagusega oluliselt paranenud. Sellegipoolest ei ole veel kindlust majanduse kosumise kiiruse suhtes, teatas Eesti Pank.
Leedu majandus, mis läinud aasta kolmandas kvartalis langustrendist välja murdis, pööras selle aasta esimeses kvartalis uuesti langusesse.
Eesti Pank on kevadises majandusprognoosis sügisesest pessimistlikum – toona ennustati, et majandus kasvab tänavu 1,4%, nüüd 1%, 2011. aasta kasvuks nähti siis 4,7%, täna 4%.
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.