Energiajulgeoleku ja erinevate varustuskanalite avamise kontekstis on viidatud Eestisse vedelgaasi terminali rajamise vajadusele. Tihti on selle huvi taga olnud sadamaomanikud, kuid teema pakub laiemat huvi. Maailma toormeturul on tekkinud arvestatav alternatiiv gaasijuhtmete kaudu tarnitavale maagaasile - LNG (Liquefied Natural Gas) ehk vedelgaas. Selle avarad transpordivõimalused on teinud majanduslikult tasuvaks maardlate rakendussevõtu ka tarbijatest kaugel asuvais piirkonnis.
Erinevalt naftast on maagaasi looduses maapõues rikkalikult. Tootmise varjukülg on veereostus ja paljude puuraukude tõttu võib maardlate kasutus rikkuda maapinnakihtide struktuuri. Maagaasi kasutamisel elektritootmises on CO2 emissioon kivisöega võrreldes vaid 50% (põlevkiviga võrreldes veel väiksem).
Maailma suurim vedelgaasi tootja on Katar. Suurima maardla varud võrduvad 250kordse Suurbritannia aastase gaasitarbimisega, aga see on vaid osake riigi energiaressursist. Aastani 2020 on Kataris energeetikasektori investeeringute mahuks planeeritud ligi 100 mld USD. Eesti kontekstis olulise tähtsusega suunaks on Katari soov olla osaline vedelgaasi jaotuskanaleis. Selle üks väljund on vedelgaasi tankerid ja terminalid. QatarGasi üks suuremaid laevu Mozah mahutab 266 000 m3. Aastal 2010 on Eesti maagaasi planeeritav tarbimine 700 mln m3 - vedeldatuna 1,12 mln m3 ehk nelja gaasitankeri laadung. Maailma 320 vedelgaasi tankerist kuulub 50 Katari energiakompaniidele.
Tootjate strateegia - hoida oma kontrolli all võimalikult palju lülisid vedelgaasi tarneahelast - ilmekas näide on South Hooki vedelgaasi terminal Lõuna-Inglismaal. Euroopa suurim vedelgaasi terminal katab kuni 25% Suurbritannia gaasivajadusest. Energiaahela koguinvesteering on 16 mld eurot, millest 1,3 mld kulus terminali rajamiseks. Huvitavaks teeb projekti asjaolu, et lõviosa investeeringust tuli Katari riiklikest fondidest ja energiakompaniidelt. Lisaks varustavad Katari tootja pikkade tarnelepingutega tarbijaid Euroopas terminale Hiinas ja Jaapanis.
Vedelgaasi hind kujuneb otseläbirääkimiste tulemusena. Tarnijate suur hulk (ja USA võime varustada end ise gaasiga) on viimasel ajal alandanud vedelgaasi hindu. Hinna hoiab all ka vedelgaasi piiratud kasutusvõimalus muu kui energiakandjana.
Idee rajada vedelgaasiterminal (ka mitme riigi vajadusi arvestades) on seega vägagi elujõuline. Vedelgaasi infrastruktuuri rajamine Euroopas mõjutab ka Venemaa gaasitootjate olukorda. Vähendades sõltuvust torujuhtmeid pidi tarnitavast gaasist, on vähem võimalusi kasutada gaasi mõjutusvahendina.
Autor: Martin Peter Kask
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.