Euroopa toidutootjad on tõsiselt mures jaekaubandust vallutanud private label'i ehk jaekettide omatoodete pealetungi pärast. Euroopa Toiduliidu (CIAA) eelmisel töökoosolekul leiti, et private label'ite laialdane levik on probleem kõikides ELi riikides, see pärsib tootearendust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet toidutööstuses.
CIAA on ellu kutsunud töögrupi, et probleemi lahendada ja juhtida riikide valitsuste tähelepanu konkurentsiseadusele. CIAA töögrupp alustab protsessi laialdase uuringuga, kuhu kaasatakse Holland, Ungari, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Inglismaa ja Hispaania. Erilist tähelepanu pööratakse levinumatele private label'i tootegruppidele, milleks on piimatooted, hommikusöögid ja konserveeritud või külmutatud juur- ja puuviljad.
Tarbijale soodsat hinda pakkuvate private label'ite levik on esmapilgul hea kõigile osapooltele: tootjad toodavad, jaekett müüb ja tarbijad saavad soodsa hinnaga tooteid. Samas on see tegevus ohtlik, sest sellisel võimalikult väikse kuluga tootmisel puudub eesmärk areneda. Tootearendus jääb soiku ja lõppkokkuvõttes võib senise kirju valiku asemel olla müügil kahte sorti jogurtit: roosat ja kollast.
Praeguses olukorras on tootja tootearendaja ja konkurents teiste tootjatega sunnib leidma ja katsetama uusi tehnoloogiaid. Kuigi toitumine on sama vana kui inimkond ise, ei ole näha, et arengud toiduainete tootmises pidurduma peaksid. Tarbijale loob see rohkem valikuid ja sellisel juhul saab olla tarbija lõplik hinna määraja. Kui poes müüakse ainult omatoodetena valmistatud roosat või kollast jogurtit, jääb müüjale ainuõigus hinda määrata.
Seega on praegu eluterves konkurentsis tarbija eelistust taotlemas tootjad, kes tegelevad tervikuna nii tootmise, tootearenduse, kui ka turundamisega. Private label'ite levikul saab kohalikust tootjast ainult alltöövõtja, kelle Maarjamaal toimiv tehas peab konkureerima samalaadse tehasega maailma kuklapoolel. Tarbijal puudub sel juhul võimalus valida, kas ta tahab kohalikust toorainest kohalikus majandusruumis toodetud toitu või eelistab mõnd tundmatut tootjat.
Säärases olukorras võib meid tabada karm veendumus, et hommikuse võileiva peale ei saa valida Hiirte juustu, Saaremaa juustu ja Edami vahel, vaid valik on ühe või teise jaeketi juust, mille tootmisprotsessist meil aimugi pole. Loomulikult ei pruugi private label'i levik olla nii drastiline kui näide kahe jogurtiga, siiski seavad jaekettide omatooted tootjad nõrgemasse seisu. Nende arendustöö tulemusena valminud uudistooteid saavad suurkorporatsioonid hõlpsasti kopeerida ja neil puuduvad väiketootja kuluartiklid toote turundamisel, kuna nad reguleerivad keskkonda, kus tarbija otsuste tegemise hetkel viibib.
Kokkuvõttes näeb CIAA private label'ite laialdases levikus ohumärke ja on alustanud laialdasi aktsioone, et sellele juhtida riikide valitsuste tähelepanu.
Tarbijatel on aga juba praegu õigus nõuda kaubanduskettidelt rohkem infot nende omatoodete päritolu kohta ja loomulikult avaldada kaubanduskettidele mõju, eelistades tuntud tootjate kaubamärke.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.