Läti riik kogu raha Parexist tagasi ei saa

"Kui suudame kas või natukenegi rohkem, oleks see juba väga hea tulemus," ütles intervjuus agentuurile Bloomberg augustis ametisse asunud panga uus nõukogu esimees Christopher Gwilliam.

Parex oli Läti suuruselt teine pank enne, kui valitsus selle panga kollapsi vältimiseks 2008. aasta sügisel üle võttis ning sinna deposiitidena 800 miljonit latti pumpas, et panka stabiliseerida.

Gwilliam juhib Parexi nn halva panga osa, kuhu on koondatud probleemsed varad, ning vastutab 432,5 miljoni euro tagasimaksmise eest panga võlausaldajatele – need võlakirjad ja laenud pärinevad ülevõtmise eelsest ajast.

Parexi jaepanganduse varad on üle viidud uude üksusesse Citadele Banka AS, mille Läti valitsus plaanib maha müüa.

"Peamine eesmärk Läti perspektiivist on varadest riigile tagasi saada nii palju raha kui võimalik," ütles Gwilliam, Suurbritannia kodakondsusega ekspert, kel on finantssektoris töötamisest 30aastane kogemus.

Tema sõnul on Parexil probleemseid laene 640 miljoni lati väärtuses, paljude tagatiseks on Riia lähiümbruse kinnisvara.

"Eeldan, et Läti majanduse olukord hakkab paranema ja sellest ka olukord kapitaliturgudel," ütles Gwilliam. Siis läheb ka kinnisvaraturul lahendamaks, mis võimaldab Parexil vara müügist riigile suuremat tulu saada kui praeguste hinnatasemete juures.

Kogu Parexisse pandud raha ei pruugi Läti riik siiski tagasi saada isegi Parexi varade ja Citadele müügi järel, arvab Gwilliam. "Kõige tõenäolisem on väike kahjum," ütles ta. Suurem kahjum on tõenäoline, kui majandus uuesti langusesse läheb ja kinnisvara hinnad külmuvad.