Ei ühtki uut maksu

Maksusüsteemi tulevik ei ole teema, millest võiks valimiste eelsel ajal kergelt üle libiseda. Mis suunas erinevad erakonnad riigi maksupoliitikat juhtida plaanivad, on Eesti konkurentsivõime ja siinse ettevõtluskeskkonna seisukohast oluline. Seetõttu tuleb Äripäeva algatatud mõttevahetuse eest ainult kiita.

Reformierakond peab mõistlikuks, et maksukeskkonna põhialused jäävad paika. Lihtne ülesehitus, vähe erisusi, madalamad tööjõumaksude määrad ning ei ühtegi uut maksu. Nii võib väga lühidalt kirjeldada meie olulisemaid põhimõtteid.

2008. aasta juunis Reformierakonna üldkogul välja käidud ettepanek sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamiseks on järjest konkreetsemaks plaaniks küpsenud. Oleme kogunud mõttele toetajaid ja on järjest tõenäolisem, et riigikogu järgmises koosseisus see plaan teoks saab. Otsustamiskohti on sel teemal mitmeid, näiteks ülempiiri summa. On neid, kes leiavad, et paslik oleks ülempiir tõmmata 60 000 krooni kanti. See tähendaks suhteliselt väikest mõju riigieelarvele, kuid olgem ausad - tõenäoliselt ka olematut efekti majandusele. Ülempiiri tõmbamine ei ole ju asi iseeneses, vaid teenib konkreetset eesmärki - toetada tippspetsialistide, peaga lisandväärtust loovate töökohtade loomist. Kui ülempiir tõmmata liiga kõrgele, ei teki loodetud võimendust ning mõju töökohtade loomisele jääb olemata. Seetõttu oli minu 2008. aastal tehtud ettepanek kehtestada ülempiir mitu korda madalamale töötasule ja loodetavasti kehtestab järgmine riigikogu ülempiiri mitte üksikutele rikastele, vaid mõistlikul tasemel olevale töötasule.

Sotsiaalmaksu ülempiiri vastaste enam ekspluateeritav argument on ülempiiri kehtestamise mõju eelarve laekumistele. Küllap mäletavad paljud, et samasid argumente kasutasid need, kes kunagi sõdisid ettevõtte reinvesteeritud tulu maksust vabastamise vastu. Ometi selgus kiiresti, et reinvesteeritud tulu maksust vabastamine aitas soodustada uute töökohtade teket ja mõjus kokkuvõttes ka maksulaekumistele hästi. Just nii nagu me tulumaksu süsteemi kehtestades väitsime.

Samamoodi aitab sotsiaalmaksu ülempiiri mõistlikul tasemel kehtestamine Eestis suuremat lisandväärtust tekitavaid töökohti luua. Jah, see toob kaasa hetkelise eelarvetulude vähenemise (mis on ka peamine põhjus, miks kriisiaastatel ei ole ülempiiri kehtestamine mõeldav), sest töökohad ei teki hetkega. Kuid maksulaekumise vähenemine on lühiajaline ja saadav kasu palju suurem, kui praeguste maksumääradega jätkamine.

Sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamise pikaajaliseks kasuks on uued töökohad, sellest tulenevalt parem maksulaekumine ja ühiskonna üldine jõukuse kasv.

Tööjõumaksude tasemest rääkides tuleb vaadata ka tulumaksumäära, mis veel kuus aastat tagasi oli 26% ning on praegu viie protsendipunkti võrra madalam. Pärast kriisiaastate möödumist ja riigieelarvega taas ülejääki jõudmist tuleb Reformierakonna arvates edasi minna ka tulumaksumäära vähendamisega. Tööjõumaksude vähendamine peab olema lähiaja kindel suund.

Maksukoormus peab lähiaastatel taas vähenema hakkama. Kuid ära ei tohi unustada aga ettevõtluskeskkonda laiemalt. Riikidevaheline konkurents ei käi vaid maksumäärade osas, see puudutab ka ettevõtlusega alustamise ja tegelemise lihtsust, läbipaistvust, kiirust ja mugavust. Sissemakseta osaühingu loomine sai värskelt seaduseks. Hiljuti jõudis valitsusest riigikokku ka bürokraatiat vähendav uus majandustegevuse seadus. Sellegi seaduse peaks veel praegune parlamendi koosseis vastu võtma.

Meie majanduspoliitika eesmärk on rahva jõukuse suurenemine ja uute täisväärtuslike töökohtade teke. Vaid majanduse heast käekäigust tulenevad suuremad maksulaekumised, mille toel saab pakkuda paremaid avalikke teenuseid lastega peredele, hoolitseda turvalisuse eest või tõsta pensione.

Autor: Keit Pentus