Maaomanik: KKTtahab kingitust

"Olles Kiviõli Keemiatööstuse finantsseisuga keskmiselt paremini kursis julgen seda väita," kommenteeris Reisman, kelle sõnul pole Kiviõli Keemiatööstus sisulise ettepanekuga maaomanike poole pöördunud.

„Ilmselgelt loodetakse sellele, et riik lahendab asja jõupositsioonilt ja teeb keemiatööstusele maksumaksjate arvelt 3,3 miljardi kroonise kingituse,“ kommenteeris Reisman.

Reismani arvutuste järgi hoiab KKT valitsuses sundvõõrandamist läbi surudes kokku umbes 3,3 miljardit krooni, mis kuluks tooraine sisseostmisele.

Pärast põlevkivi töötlemist teeniks aga KKT saadud koguse põlevkiviõli müügist juba ca 11 miljardit krooni, lisas Reisman.

Reismanil on kahju, et tehase omanik oma töötajatest ei hooli, kui ta on valmis oma kasumiahnuse nimel need inimesed ohvriks tooma.„Aga väited, et kivi saab varsti otsa, ei vasta tõele,“ lausus Reisman.

Igal aastal kaevandab KKT ligi miljon tonni põlevkivi, kusjuures üle 500 000 tonni moodustab kolmanda sordi põlevkivi, peenema läbimõõduga, mida keemiatööstus õlitootmiseks ei kasuta. Tuleb välja, et koguni pool kaevandatavast põlevkivist läheb lihtsalt raisku, väidab Reisman.

Praeguste tootmismahtude juures on KKT aastane põlevkivi vajadus 400 000 tonni. Samas lebab ettevõttes tänasel päeval eesmärgitult vähemalt 1,5 miljonit tonni kolmanda sordi põlevkivi.

„On olemas tehnoloogia, mis lubab KKT kasutusel olevates seadmetes toota põlevkiviõli ka kolmanda sordi põlevkivist, mis annaks ettevõttele tööd vähemalt neljaks aastaks ilma, et üldse peaks põlevkivi juurde kaevandama või ostma kusagilt mujalt,“ kommenteeris Reisman.

Reismani sõnul ei vasta tõele ka väide nagu poleks Eesti Energia kaevandused suutelised tehase põlevkivi vajadusi rahuldada.

„Aidu karjäär, kust KKT hangib põlevkivi ka praegu, suudab lähima kahe aasta jooksul tagada KKT vajadused aastamahus minimaalselt 500 000 tonni,“ lausus Reisman.

Õlitootmise toorainet kaevandatakse ka Estonia ja Viru kaevandustes, mis töötavad lähiaastatel täisvõimsusel.

Estonia kaevandusmahtusid on plaanis mõne aasta pärast isegi kahekordistada, mis lubab oluliselt suurendada ka teise sordi põlevkivi tootmist.

„Miks mitte kasutada võimalust osta põlevkivi Eesti Energialt ja rakendada juba töötavaid teadussaavutusi, mis lubavad toota tehasel põlevkiviõli, mitte ainult teise, vaid ka kolmanda sordi põlevkivist, selle asemel, et külvata Kiviõli linnaelanikes paanikat ja raisata ilmaaegu riigi maavarasid?“ imestab Reisman.

Reismani arvates on kummaline, et majandusministeerium ja valitsus ei vii enne taolise “kingituse” tegemist läbi mingit kontrolli või isegi põhjalikumat analüüsi, et uurida kiviõlitööstuse väiteid tegevuse lõpetamisest, kui riigilt soodustust ei saada.

„Olen algusest peale hämmastusega jälginud, millise õhinaga on riik ja ministeerium ette valmistamas karjääri laienduse ette jäävate maade sundvõõrandamist ühe täiesti tavalise, kasumi teenimisele suunatud eraettevõtte huvides,“ kommenteeris Reisman

KKT jaoks pole see esimene kord riigilt suuri soodustusi saada – ka riigikogu liikmed ise nimetavad käesoleva riigikogu suurimate möödalaskmiste hulgas nn “Tamme Auto seaduse” läbisurumist riigikogus, millega üks osapool sai täiesti arusaamatuid soodustusi, lisas Reisman.