Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijevi sõnul teavad nad, et Kiviõli Keemiatööstusel võib põlevkivi otsa saada, sellepärast tegi linn pöördumise ministeeriumide poole, et küsida, mis saaks sel juhul linnast.
„Varude seisu ei oska ka linn hinnata, seda peaks hindama keskkonnaministeerium,“ kommenteeris Dmitrijev.
„Kuna meil päris kõiki andmeid ei ole, siis me tahamegi sellistes küsimustes abi ministeeriumitelt, et nad tagaks linnale stabiilsuse,“ lausus Dmitrijev.
Linn oma tasemel sellesse protsessi sekkuda ei saa, lisas ta.
Kiviõli Keemiatööstus varustab linna keskküttega. „See tähendab seda, kui nemad panevad tööstuse kinni, siis me peame hakkama kütma gaasiga, mis tähendab järsku hinnatõusu tarbija jaoks ning samuti tekitas sulgemine suure töötutelaine, sest Kiviõlis ei ole töökohti,“ nentis Dmitrijev, lisades, et tegu on sotsiaalmajandusliku küsimusega.
Kiviõli keemiatööstuse põlevkivi varud on otsakorral, kuid kaevandamist laiendada ei saa, sest ettevõtet ümbritsevad põlevkiviväljad on eraomanike valduses, maade ostuks ettevõttel aga vahendeid ei ole.
Seotud lood
Loe, mida rääkisid Imre Arakas, Toomas Tamm ja Oleg Ljadov mõrvalavastusest. Oleg Ljadov lindistas selle enda väitel tänavu jaanuaris.
Kiviõli keemiatööstuse ja ümberkaudsete maaomanike pikk vaidlus võib tööstuse aasta lõpuks seisata.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ loobus põlevkivikarjääri laiendusest, mille pakkus eelmisel nädalal olukorra lahendusena välja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ning mille kohaselt saanuks ettevõte jätkata tootmist terve järgimse aasta vältel.
Insener-tehnoloogi Konstantin Trofimenko sõnul on olemas tehnoloogia, mis lubab Kiviõli Keemiatööstuse (KKT) kasutusel olevates seadmetes toota põlevkiviõli ka kolmanda sordi põlevkivist.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.