Saksamaa kantsler Angela Merkel rõhutas täna Brüsselis algava ELi valitsusjuhtide tippjohtumise eel, et euro stabiilsuse tagamiseks tuleb ELi aluslepingusse sisse viia vajalikud muutused.
Sellega läheb Merkel vastuollu paljude teiste liikmesriikidega, mis ei ole mullu vaevaga kaante vahele saadud Lissaboni lepingut valmis uuesti avama.
Eile Saksamaa parlamendi alamkojas peetud kõnes ütles Merkel, et Saksamaa eesmärk on tagada euro püsiv stabiilsus ning et euroala raputanud võlakriis oli eksistentsiaalne kriis, vahendas agentuur Bloomberg. „Me saime kriisi kontrolli alla, kuid sellest üksi ei piisa,“ ütles Merkel. „Me peame edasi liikuma praegu, mitte siis, kui Euroopa jälle kõrvuni probleemides on.“
Läinud nädalal Saksamaa ja Prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepe meetmetest, mis peaksid edaspidi ära hoidma ülemääraste defitsiitide tekke, võimaldab rikkujate suhtes kiiremini sanktsioone kehtestada, ütles Merkel. Samas rõhutas ta, et vaja on ka ELi aluslepingu muutust. Saksamaa ei lepi Merkeli sõnul euroala toetuseks loodud kriisimehhanismi (koos IMFiga 750 mld eurot) lihtsa pikendamisega kui selle tähtaeg 2013. aastal ümber saab. See saadaks Merkeli sõnul vale signaali nii turgudele kui ka liikmesriikidele, et maksumaksjad aitavad võlgadega hätta jäänud riigid välja. Saksamaa pooldab mehhanismi, mis näeb ette hädas riigi võlgade kontrollitud restruktureerimise.
Merkel kaitses ka Prantsusmaaga Ülemkogu eel sõlmitud kahepoolset kokkulepet, mida mitmed teised liikmesriigid on kritiseerinud, nentides, et ilma Saksamaa ja Prantsusmaa üksmeeleta ei liigu ELis asjad edasi.
Vaidlus ELi aluslepingute muutuse üle riskib tähelepanu kõrvale juhtida vajaduselt Euroopa Liidu eelarve kontrolli alla saada, ütles eile Suurbritannia peaminister David Cameron. „Seda argumenti, et euro kaitseks on vaja aluslepingusse uut klauslit, esindab peamiselt Saksamaa. Meid - kes me ei ole euros ega kavatse sellega liituda, see aluslepingu muutus ei puuduta.“ Britid ei toeta võimu delegeerimist eelarvedefitsiitide üle Brüsselisse.
Euroala riike ühendava eurogrupi juht ning Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles eile ajalehes Die Welt avaldatud intervjuus, et Merkeli idee jätta euronorme rikkuvad riigid ajutiselt hääleõigusest ilma, ei leia teiste liikmesriikide toetust.
Merkel on aga aluslepingute muutuse sidunud teiste uute meetmete jõustamisega, mis peaksid tagama euro stabiilsuse, kirjutas Wall Street Journal. See riskib viivitada kokku lepitud karmimate reeglite jõustamist.
„Püsiva kriisimehhanismi olemasolu võib olla vajalik pikemas perspektiivis, kuid meie esmane ülesanne on tagada nende uute instrumentide kiire ja efektiivne rakendamine, mis peaksid välistama selle, et meil taolist kriisiabi tulevikus üldse vaja läheks,“ ütles Hollandi peaminister Mark Rutte.
Seotud lood
Eurotsoon on silmitsi süsteemse kriisiga, mille lahendamiseks on vaja suuremat meelekindlust, ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.
Tänane Wall Street Journal küsib pikalt keerutamata, milleks Euroopa Liidule uued reeglid, mis peaks ära hoidma Kreeka laadis kriiside kordumise, kui isegi liikmesriigid ise nende toimesse ei usu, ekspertidest rääkimata.
Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet muretseb, et sel nädalal Euroopa Liidu rahandusministrite tasemel sündinud kokkulepe euroala eelarvereeglite karmistamisest ei sisalda piisavalt meetmeid, mis käivituksid automaatselt, kui mõni liikmesriik norme rikub.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.