Ees ootavad huvitavad ajad

Usun, et aastad 2011 ja 2012 on Eesti kinnisvarasektorile huvitavad. Riigikokku jõudnud tuleva aasta riigieelarve on küll koostatud väikse defitsiidiga, kuid sisaldab muuhulgas investeeringuteks 16 miljardit krooni, mis on läbi aegade suurim summa. Ühelt poolt sisaldab see kapitali, mille abil kaasata maksimaalselt ELi struktuurfondide vahendeid ja teisalt aitab säilitada tööhõivet ehitussektoris.

Mitmed usaldusindeksid on olnud arvestatavas tõusutrendis juba mõnda aega, ja ootus on, et töötus peaks hakkama mõnevõrra langema. Oleme olnud edasipüüdlikud, kuid tagasihoidlikud, sest kui nimetada valdkond, mis võiks saada praegusest oluliselt enam tähelepanu, siis selleks on kindlasti välisinvesteeringute Eestisse meelitamine.

Usun siiski, et säästmine on kasvava trendiga ja tarbimine jääb jätkuvalt nõrgaks, mistõttu pole alust oodata, et kaubanduspindade rendihinnad võiks tuleval aastal hakata märkimisväärselt kasvama. Büroopindade vakantsuse vähenemist on oodata samuti pigem aastal 2012. Arvestatav hulk büroo- ja kaubanduspindade omanikke on oma rentnikele vastu tulnud ja teinud 2009. aasta jooksul uusi hinnakokkuleppeid, mis valdavalt kehtivad kuni 2011. aasta lõpuni.

Minu arvates on kõige huvitavam jälgida, mis hakkab toimuma elukondliku kinnisvara sektoris. Seda on ka kõige keerulisem prognoosida. Ühelt poolt on teada, et Tallinnas on praeguse müügitempo juures keskmiselt pooleaastane müügimaht aktiivsest müügist maha võetud, kuna oodatakse hindade taastumist kriisieelsele tasemele. Valdavalt, kuid mitte ainult, on tegemist varaga, mille eeliseks teiste samalaadsete ees on kas hea või väga hea asukoht. Lisaks on alustatud mitmete uute elukondlike arendustega, mis tegelikult paljuski ei erine sellest, mida on ehitatud eelnevatel aastatel.

Potentsiaalsete klientide teadlikkus ja nõudlikkus on aga oluliselt kasvanud. Probleem on praegu kindlasti valikute vähesus. Kõik koduga seotud otsused tehakse tunduvalt läbimõeldumalt. Enne lõpliku otsuse tegemist arutatakse läbi väiksemadki detailid, millele paar-kolm aastat tagasi selgelt nii palju tähelepanu ei pööratud. Sellest tulenevalt usun, et praegu, enne lõpliku otsuse tegemist, pööratakse võrdväärset tähelepanu nii asukohale, kvaliteedile, omanäolisusele kui ka jooksvatele kuludele (küte, elekter jne), mis nagu eelneval kütteperioodil kogesime, võivad olla märkimisväärsed.

Tavapäraselt on neljas kvartal elukondliku kinnisvara turul olnud üsna aktiivne. Saab näha, kas selle aasta viimases kvartalis, vahetult enne euro saabumist, see ka nii on. Ise usun, et hea toote eest on võimalik küsida head hinda igal ajal.