Poliitvõitlus viskas väiketootja ootused prügikasti

Äripäeval on materjal, millest selgub, et väikeõlletootjate ootused ajas luhta Reformierakonnast tulnud käsk, mis on sündinud valimiseelses võitluses ja kartusest, et võimuerakonda hakatakse seaduse vastu võtmisel süüdistama alkoholismi soodustamises. Samuti nenditakse materjalis, et sisuliselt pole ministeeriumis väiketootjate ettepanekutesse süvenetudki.

Väiketootjad on nördimusest hingetud

Õlletootja Ardi Kadanik ütles, et ju oli ajaliselt vale enne valimisi loota, et alkoholi väiketootjate elu kergemaks tehakse. Kadanik on sündmuste käigust juba nii nördinud, et kaalub Ukrainasse õlut tootma ja müüma minna, sest sealne aktsiisipoliitika on tema hinnangul ettevõtjasõbralik.

Veelgi valulikum oli uudis õlletootjale Arvet Välile, kes on Saaremaal õlut teinud juba 20 aastat. Välile võib vana seaduse kehtimine tähendada ligi 50 000kroonist trahvi, sest ta pole pädeva mõõtja õigusi. Pädeva mõõtja tunnistus peab olema igal õlletootjal, kes valmistab aastas rohkem kui 4000 liitrit õlut. Tunnistus maksab ligi 16 000 krooni ja seda tuleb uuendada iga kahe aasta tagant.

Lootuses, et väiketootja saab tuleva aasta alguses ilma pädeva mõõtja tunnistuseta läbi ajada, lubas maksuhaldur Välile ajapikendust ja lootust suurest väljaminekust pääseda. Eile kartis Väli, et kuna temalt ikkagi nõutakse tunnistust, peab ta tagant järgi viivitamise eest ka trahvi maksma.

Väli saatis toimetusse ligi viie lehekülje pikkuse teksti, kus kirjutab, kuidas väike õlletootja elu on põrguks tehtud. „Kardan, et see kõik hakkab tasapisi üle jõu käima. Nii rahalises kui ka ajalises mõttes,“ kirjutas ta.

Saaremaa õllemeistril samad nõuded A. Le Coqiga

Hetkel näeb seadus ette, kui väike õlletootja tahaks teha aastas rohkem kui 4000 liitrit ehk rohkem kui kümme liitrit päevas, peab ta täitma samad tingimused suurte õlletehastega. Hoolimata sellest, et näiteks Arvet Väli suurosalusega Saaremaa õlletootja OÜ Taako teeb õlut kuni 15 000 liitrit ja A. Le Coq pea sada miljonit liitrit aastas. Pealegi on koduõlle omahind mitu korda kõrgem.

Samas tuleb Tervise Arengu Instituudi seisukohast välja, et riigi eesmärk peabki olema väike õlle ja kääritatud jookide tootjate elu võimalikult keeruliseks teha. Instituudi direktor Maris Jesse sõnul oleks vale väike õlle-ja kääritatud jookide tootjaid motiveerida alkoholi tegema, sest see on vastuolus tervisepoliitiliste eemärkidega.

Maris Jesse: õlle asemel tehke mahlasid ja moose

„Alkoholi liigtarbimine on suurima majanduskahjuga terviserisk Eestis. Suurim riskitegur meeste enneaegses suremuses on alkoholi liigtarbimine, põhjustades üle 60 haigusseisundi. Seega rahvastiku jätkusuutlikkuse tagamiseks on Eesti strateegiline eesmärk jätkuv alkoholitarbimise vähendamine,“ sõnas ta. Jesse sõnul võiks väike õlletootjad keskenduda pigem mahla või moosi tootmisele.

Väiketootjate soodustused kirjutas eelnõusse rahandusministeerium, kuid juba suvel teatas sotsiaalministeerium, et ei toeta ettepanekuid, sest sellel võib olla halb mõju rahva tervisele. Sotsiaalministeeriumi seisukoht on välja kujundatud koostöös Tervise Arengu Instituudiga.

Kommentaar

Sotsiaalminister Hanno PevkurMeie jaoks oli probleem, et rahandusministeerium polnud suutnud hinnata eelnõust tulenevat mõju rahva tervisele. Kui me lihtsalt läheme lambist suurendama kellegi eeliseid või õiguseid, peab see olema väga selgelt põhjendatud ja rahva tervise seisukohast hinnatud. Meil on rahva tervise näitajad viimasel ajal väga head. Kui üks või teine otsus võiks neid trende muuta, siis selle koha pealt on sotsiaalministeerium tõsiselt tähelepanelik. Mingit sisu me siin (ettepanekutes - toim) ei vaadanud, vaid vaatasime ainult rahva tervise poolt.

Kehtiva seaduse alusel:

* Õlut ja kääritatud jooke võib toota aktsiisilaos soodsamates tingimustes, kui aastane tootmismaht on kuni 4000 liitrit, tootmine toimub turismitalus ning kui toodetud alkoholi müüakse ja tarbitakse kohapeal. Nimetatud aktsiisilaopidaja ei pea omama pädeva mõõtja tunnistust ega aktsiisi maksmise tagatist.* Neilt, kes toodavad rohkem kui 4000 liitrit ehk üle kümne liitri päevas, nõuab maksu- ja tolliamet tagatist, näiteks panga käendusdokumenti. Lisaks peab tootja omama ligi 16 000 krooni maksvat pädeva mõõtja tunnistust, mida tuleb taotleda iga kahe aasta tagant.

Välja kärbitud muudatusettepanekud:

* Suurendada õlle tootmismahtu 40 000 liitrile ning kääritatud joogi ja veini tootmismahtu 15 000 liitrile. Väiketootjal on kohustus olla eraldi ja sõltumatu teistest tootjatest. Ära oleks jäetud väiketootja kohustused olla turismitalupidaja ja müüa alkoholi kohapeal tarbimiseks turismitalus.* Muudatuste kohaselt oleks võinud maksuhaldur nõuda tagatist vaid juhul, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata.* Väiketootja ei oleks pidanud omama pädeva mõõtja tunnistust, vaid oleks piisanud aktsiisikauba tootmisprotsessi ja ladustamise kirjelduse esitamisest maksuhaldurile.* Maksuhalduril oleks tulnud õigus nõuda muudatuste tegemist mõõtmise korralduses tegelikult toodetud ja ladustatud aktsiisikauba koguse kindlakstegemiseks.

Autor: Katariina Krjutškova, Indrek Kald