Baltika edu (elu) sõltub võlausaldajate lahkusest

Rõivakaubanduskontsern teenis kolmandas kvartalis 34,3 miljonit krooni kahjumit, mis on viie miljoni krooni võrra halvem isegi eelmise aasta tulemist. Ehkki ettevõtte rõhutab oma aruandes valuutakursi muutusest tekkinud erakorralist kahjumit (8,8 miljonit krooni) oleks ilma selletagi kahjum väga suur ja tõsiselt murettegev.

Ettevõtte toonitab oma aruandes käibekasvu võrreldavatel pindadel, kuid mina seda suureks plussiks ei pea, kuna endiselt madalal püsiv brutomarginaal näitab, et väljamüüdud toodangu pealt ei suudeta piisavalt kasumit teenida.

Suvel kolme suure investeerimisfondi poolt Baltikasse tehtud 106 miljoni kroonine likviidsussüst on hakanud taas kiiresti sulama. Kui juuni lõpus tõusis Baltika omakapitali osakaal varade kogumahus 35,4 protsendini, siis kolme kuuga on vajunud suhe 30,9 protsendini. Lisaks on lühiajaliste kohustuste maht roninud taas üle käibevarade mahu, mis näitab, et Baltikal on maksejõulisusega raskusi.

Kuna kindlaid paranemise märke kaheksa kvartalit järjest suurt kahjumit (kokku 282 miljonit krooni) teeninud ettevõtte aruannetes näha ei ole, siis pean hetkel Baltika aktsia ostjaid "lotopileti" omanikeks.

Minu hinnangul sõltub Baltika tulevik eelkõige sellest, kuivõrd tal õnnestub pankadega laenutähtaegu pikemaks rääkida ning sellest, kas suured fondid on nõus vajadusel Baltikasse veel lisaraha süstima. Kui jah, siis võib-olla suudab ettevõte paraneva majanduskeskkonna tulemusena veel võitjana mängust välja tulla.