Eesti liitumine eurotsooniga tugevdab „pistrike“ klubi. Samuti muutub odavamaks puhkus Eestis, kuna jääb ära rahavahetus, kirjutab ajaleht Frankfurter Neue Presse.
Samas on küsitav, kas euro Eesti jaoks ka hea on, analüüsib leht. Eurotsooni liikmena peab Eesti maksma kinni ka endast rikkamate kreeklaste ja iirlaste abi. Samuti ei ole Eestil enam võimalik raha re- või devalveerimine ning Euroopa Keskpanga ühtne intressimäär euro perifeeria tugevalt kasvavale ja edasipüüdlikule riigile tõenäoliselt tihtipeale ei sobi.
Need riskid viisid juba Lõuna-Euroopas selleni, et tänased kriisiriigid kaotasid kõigepealt oma rahvusvahelise konkurentsivõime (mida esialgu varjas liiga madalatest intressimääradest tiivustatud kinnisvarabuum) ja seejärel võlakriisi libisesid. Seda hoiatavat näidet peaks noorim euroliige tulevikus silmas pidama, lõpetab Frankfurter Neue Presse oma analüüsi.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.