Hinnaralli jätkub

Hoopis kaugemal on aga meie mõtted, kui peame silmas kasvavaid kulutusi kogu ettevõtte tarneahelas. Üks, mis praegu selge, on see, et kulutusi logitikale ja transpordile saab sel aastal olema rohkem. Seda kinnitavad ka teenusepakkujad. Enim märgitakse siiski, et selle taga on kallinenud kütus. Näiteid pole kaugelt otsida, veel aasta viimastel nädalatel rallis mootorikütuse hinnale otsa rohkem kui 0,064 eurot (1 kroon), mis viis bensiini hinna Eestis rekordilisele tasemele.

Peab märkima, et aastaga on keskmine kütuse hind ca 20% kasvanud. Kui aasta tagasi oli keskmine kütuse hind 1,037 eurot (16,20 krooni) siis nüüd on see juba 1,236 eurot (19,30 krooni). Naiivne oleks uskuda, et sellel pole suuremaid tagajärgi.

1. Mis oli 2010. aastal iseloomulikku logistikasektoris, mis jäi meelde?

2. Millised on prognoosid alanud aastaks?

3. Mis saab teenuste hindadest uuel aastal?

4. Millised sündmused ja märksõnad iseloomustavad alanud aastat?

5. Millega peaksid logistikatarbijad/kliendid sel aastal arvestama?

1. Meelde jääb veomahtude taastumine. Meie ettevõttes oli 2010. aasta oktoobri-novembrikuu saadetiste arv kõigi aegade parim, ületades kriisieelset aega 10-15 protsendiga. Teiseks läks tasakaalu kaubavahetus - ekspordivedude mahud ületasid tunduvalt impordivedude mahtusid. Eesti riigi tervisele on see väga hea, logistikaettevõtted on sunnitud aga uusi lahendusi otsima. Kolmas märksõna võiks olla veovõimsuste (autod/haagised) ebapiisavus. See on probleemiks kogu Euroopas.

2. Oleme optimistlikud ja päris kindlad, et ekspordimahud kasvavad sel aastal veelgi . Eesti majandus väljub kriisist tugevamana kui enne.

3. Ei taha spekuleerida, kuna kütuse hinna kujunemine on endiselt tavainimesele arusaamatu. Kuna veomahud ei ole tasakaalus, siis arvan, et ekspordivedude hinnad võivad mõõdukalt tõusta.

4. Iseloomustaks samade märksõnadega nagu 2010. aastat: veomahtude mõõdukas kasv, ekspordivedude ülekaal ja veovõimsuste vähesus.

5. Edukamad saavad kindlasti olema need kliendid, kes on valmis pikemaajalisi lepinguid sõlmima.

1. Logistikaklastri teke.

2. Logistikateenuste ekspordikäibe kasv, terminalide ja ladude vakantsusmäära alanemine, uute töökohtade loomine .

3. Hinnad, mis pole lepingutega pikemaks perioodiks fikseeritud, tõusevad.

4. Koidula piirijaama avamine. Uued investeeringud Eesti sadamatesse ja terminalide laiendused.

5. Tuleb kohandada oma strateegiad ja tegevused agiilse keskkonnaga.

1. Kindlasti oli kevadine tuhapilvest tingitud umbes nädalane vaikelu üks meeldejäävamaid sündmusi, mis lennuvedudele mõju avaldas. Meie kodulehel on link veebis reaalajas toimivale lennuradarile, üldjuhul on radar lennukeid tihedalt täis, ent tuhapilvede aegu oli Euroopa taevas lennukitest tühi. See, et lennukid maandatud olid, ei tähendanud muidugi, et kaubaveod seisnud oleks - üsna palju lennukaupu liigub Euroopa-siseselt n-ö lennuautodel ja neile tuhk loomulikult takistuseks polnud. Lennufirmadel on minu mätta otsast vaadates läinud üleilmsest majanduskriisist väljatulekuga suhteliselt rahulikult. Kui impordist rääkida, siis eelmise aasta lõpus suruti veo hinnad veomahtude vähendamise tõttu üles ja enam-vähem samale tasemele on need jäänud. 2010. aasta lõpus panustasid ilmselt lennuliinid ja globaalsed veokorraldajad jällegi mahtude kasvust tingitud hinnatõusule, ent importööride õnneks hinnad mullitama ei hakanud. Kui ekspordist rääkida, siis nii nagu impordilgi on kütusehindade tõusust tingitud lisakulude suurenemine vältimatu, suuremad lennuliinid hakkasid aasta lõpul kütuselisasid hoogsalt tõstma.

2. Majanduse elavnemisega peaks suurtel ja ka väikestel veokorraldajatel tööd jaguma. Eeskätt ikka ekspordimahtude kasvuga, mida lennutranspordis veavad suured tootjad, nagu Ericsson. Jääb loota, et impordile enim mõju omaval sisetarbimisel tekib euro tulekuga samuti elavnemine, euro on loomulikult oluline mõjur majandusele tervikuna. Võib loota, et lisandväärtus, mida logistikasektoris toodetakse, on 2011. aastal mõõdukas kasvutrendis, sõltumata veoliigist ja -suunast.

3. Veoteenused sõltuvad kütusekuludest. Ka veokulude muutused järgivad enamvähem sama trendi, mida juba 2010. aasta lõpul nägime: kulude kasvule on tõsine surve. Teisalt peaks avatud konkurents mitte ainult veofirmade, vaid ka veoliikide vahel suutma elimineerida hindade hüppelist kasvu. Seega võib eeldada, et kütusekulude kasvu survel veoteenuste hinnad jooksvalt kallinevad. Seda seni, kuni pole naftale leitud alternatiivset energiaallikat.

4. Huvitav on jälgida Estonian Airi arengut, kuidas suudetakse vastu seista agressiivsetele odavlennufirmadele oma uue strateegiaga. Eesti riik peab leidma lennufirmale strateegilise partneri, kes säilitaks meie rahvusliku lennuliini.

5. Valmis peab olema ootamatuteks loodusjõudude tekitatud pausideks. Kindlasti kasvavad veokulud kõikides veoliikides.

1. Jõudsalt kasvanud eksport, paremad tingimused Euroopa Liidu sisetöödel ja Venemaa vedudel. Pankade usalduse tagasisaavutamine on loonud olukorra, kus ERAA andmetel on Eestis registreeritud rekordarv veokeid. Irooniline on aga tõsiasi, et kohalikul turul on nüüdseks vedajate defitsiit.

Põhjuseks Eesti vedajate suurenenud alltöövõtt Euroopa-sisestel vedudel ja Venemaa vedude osatähtsuse suurenemine.

2. Kuna Eesti vedajat iseloomustab lojaalsus ekspedeerijale, siis on oluline, et see koostöö kannaks vilja .

Praegu on vedajad olukorras, kus ilma hinnatõusuta lihtsalt ei olda enam jätkusuutlikud ning see seab ette piirangud veovahendite investeeringutesse. Siin on oluline ekspedeerijate toetus.

3. Jätkuv kütuse hinna tõus koos turul laiutava vedajate defitsiidiga toob endaga ühes veohindade paratamatu kasvu. Ka enamik laevaliine on teatanud kõrgematest liinihindadest alates jaanuarist.

4. Sel aastal võidaks lõpuks raskeveokimaks likvideerida. See tuleks asendada reaalse teemaksuga, nagu see on enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Kindlasti pärsiks veohindade tõusu ka muudatus välislähetusraha päevamäära tõstmisel.

5. Kuna Eesti eksport maanteetranspordiga veetavatel kaupadel on üle poole aasta jõudsalt tõusugraafikus, siis on ees ootamas terav vastasseis. See tähendab, et veohinnad ekspordil peavad kompenseerima Eestisse toodavate kaupade veohindasid. Skandinaavia turule tootvad ettevõtted on kahjuks selle riskigrupi liidrid.

1. Toidu- ja esmatarbesektori logistikasektorit iseloomustab 2010. aastal kõige paremini V-kujuline areng. Aasta esimene pool liikus kerges langustrendis, alates juulist kuni aasta lõpuni oleme näinud mõõdukat, 5-10%-list mahtude kasvu. Aasta kokkuvõttes jäid mahud 2009. aasta tasemele. Turg oli stabiilne, jaeketid oluliselt ei laienenud. Kogu aasta jooksul oleme näinud mootorikütuste hindade stabiilset tõusu. See omakorda tõstis ka veoteenustele tehtavaid kulutusi. Tööjõu liikumine on olnud peaaegu olematu. See omakorda on parandanud töö kvaliteeti ja efektiivsust.

2. Ootame mõõduka kasvu (4-5%) jätkumist. Kindlasti loodaks kütusehindade langust, aga mingeid omapoolseid hoobasid meil selle reguleerimiseks kahjuks ei ole.

3. Teenuste hinnad on viimase kahe aastaga kukkunud olulisel määral. Tingituna sisendite hinna tõusust on kindel, et tõusevad veoteenuste hinnad, laoteenuste puhul suuri kõikumisi ei oska oodata. Tõenäoliselt laoteenuste hinnad 2011 olulisel määral ei muutu.

4. Usun, et 2011 jätkub toidu- ja esmatarbekaupade sektoris mahtude koondumine suurematesse logistikakeskustesse.

5. Olemasolevatele klientidele tahaks avaldada tänu sujuva koostöö eest. Neile, kes praegu kaaluvad ühe arenguvõimalusena logistikateenuse sisseostmist, julgen seda soojalt soovitada. Tootjatele-hulgimüüjatele saan soovitada, et keskenduge oma tugevamatele toodetele ja kaubamärkidele. See suurendab automaatselt ka logistilist efektiivsust.

1. Logistikasektori jaoks oli 2010 üheks kõige tähendusrikkamaks saavutuseks Eesti ekspordisuutlikkuse taastumine ning kiirele kasvule pöördumine. Usun, et see sisendas vajalikku kindlustunnet ja andis tööd paljudele logistikafirmadele. Eksportöörid olid vaieldamatult aasta üllatajad.

2. Loodan, et 2011. aasta saab olema edukas väga paljudele firmadele ja eraisikutele. Kliendi kaupade ja teenuste müügiedu peegeldub otseselt ka pakiveomahtudes. Usun firmalt-firmale pakiveomahtude taastumisse ning arengusse. Vaatan uude aastasse võrdlemisi optimistlikult.

3. Arvan, et nii Eesti-sisese kui ka rahvusvahelise maismaa kullerteenuse hindade plaanimisel võib võtta aluseks 2010. aasta hinnataseme. Tõsi, sealjuures tuleb arvestada kütuse hinna taseme ettearvamatusega.

Lisaks hinnatingimusele soovitan pöörata tähelepanu sellele, et transpordifirma, kellega koostööd teete, oleks kindel ja usaldusväärne ning võimaldaks areneda soovitud tempos ja turgudel.

4. Loodetavasti jätkub väliskaubanduse senine edulugu ja elavneb samm-sammult ka sisetarbimine. Tasakaal mõlema teenuse suuna osas on oluline ning võimaldab pakkuda klientidele efektiivsemaid logistikalahendusi.

5. Neli konkreetset ja mõõdetavat soovitust:

1. Kaardistage kogu oma tarneahel: kus see algab, kus lõpeb; kes ja miks on selles osalised; kuidas mõjutab tarneahel teie koostööpartneri klientide tarneahelat; milline on varude positsioon, määratle riskid, mis on seotud tarneahelaga.

2. Kel on igas Balti riigis eraldi ladu, sel tasub kaaluda ning arvutada läbi Balti kesklao võimalus ja/või minimeerida samade toodete laovarude dubleerimist Baltimaade piires. Arvutused peaksid näitama, kui suur on kokkuhoid logistika kogukuludelt. Sääst peaks tulema ennekõike ladustamis-, tööjõu-, hanke- ja kapitalikulu vähenemisest. Võit logistika kogukuludelt võib olla isegi 30-35%.

3. Keskenduge põhitegevusele: kliendisuhete hoidmisele, edendamisele, toote ja teenuse arendusele ning turundamisele. Kõik, mis otseselt ei seostu põhitegevusega või kus turul leidub parem kompetents logistika kogukulu toetavatel tingimustel, tuleks osta teenusena sisse. Ka 10-15% logistikakulu optimeerimine võib tõsta varade tootlikkust 20-40% võrra.

4. Kaaluge võimalust loobuda hoopis lennukullerteenusest või kasutage seda vaid äärmisel vajadusel. Viimastel aastatel on kogu Euroopas paljud firmad hakanud üha enam suunama oma vedusid õhu kullerteenuselt maismaa kullervedudele. Põhjuseks on soov võita transpordikuludelt ning säästa keskkonda.