Brüssel pakub välja kriisifondi suurendamise

Fondi suurendamisega tahab Euroopa Komisjon kriisi ohjeldamisel turgudest ette jõuda, et vältida selle levikut Hispaaniasse ja teistesse suurematesse liikmesriikidesse.

Suurimat lootust euro stabiilsuse kindlustamisel paneb Euroopa Komisjon pikemas perspektiivis aga korras riigifinantsidele. "Kriis on välja toonud Euroopa majanduse pikaajalise nõrkuse, millele heal ajal läbi sõrmede vaadati," ütles Rehn. Ilma rahaasju korrastamata jääksidki euroala riigid turgude meelevalda, kasvu ergutavate reformideta oleks aga ees stagnatsioon - aeglane kasv ränga võlakoorma all ja suur tööpuudus.

Ettepanekud juba laual. Juba eelmise aasta septembris käis Euroopa Komisjon välja euroala riikide majanduskoostöö ja eelarvepoliitika tihedama koordineerimise ettepanekud. Ühtlasi jälgitakse majandusarenguid laiemalt, et ohule varakult jälile saada.

Sel nädalal lükati protsess ametlikult käima - enne rahvusparlamentidesse jõudmist läbivad liikmesriikide eelarvekavad nüüd n-ö eelkontrolli Euroopa tasemel, et ühegi riigi vastutustundetu käitumine eurot ohtu ei seaks. Eesmärk on tõhustada kriisiennetust ning anda sisu ka sanktsioonidele, mida pole euroalal veel kunagi rakendatud. Nii ongi reeglite rikkumisest saanud pigem norm kui erand.

Kritiseerimisest hoidumise tulemus käes. Vanamoodi enam edasi ei saa. "Euroopa on elanud üle oma võimete," möönis Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, tunnistades ühtlasi, et sõbramehelik üksteise kritiseerimisest hoidumine on kandnud kibedat vilja. "Selline suhtumine peab jääma minevikku," ütles Barroso.

Reformiks on praegune kriis parim aeg - kui mitte nüüd, siis millal veel, küsib Barroso, nentides, et Euroopa on ikka edasi liikunud kriisides ja sammhaaval.

Eraldi küsimus on, kuivõrd lepivad uue reaalsusega Euroopa riikide valijad. Kõik teavad Luksemburgi kauaaegse peaministri Jean-Claude Junckeri sõnastatud paradoksi, et valitsusjuhid teavad väga hästi, mida teha tuleks, kuid mitte seda, kuidas seejärel tagasivalitud saada. Valimiste tulemused Rootsis, Lätis ja Kreekas tekitavad aga Euroopas ettevaatlikku optimismi. "Juncker eksis," söandas Rehn selles "seaduspärasuses" kahelda.

Sel nädalal kardetust paremini läinud Euroopa perifeeriariikide võlakirjaemissioonid pole veel märk sellest, et Euroopa Liit hakkab oma kriisitõrjeabinõudega turgude diktaadist ette jõudma, arvab Brüsseli mõjuka mõttekoja CEPS juht Daniel Gros. "Selle kriisifondi suurusel pole tähtsust, otsustav on see, milleks seda raha kasutatakse ja kas erasektor aitab pankade kahjumeid kanda," selgitas Gros oma seisukohti intervjuus Äripäevale. Kõige pakilisem probleem pole Kreeka või mõne teise riigi võlg, vaid see, et euroala finantssüsteem sellest kokku riskib kukkuda.

"Euroopa on lasknud end otsekui mao pilgust lummata ajal, mil tõeline hädaoht on mujal," utreeris Gros. "Praegu tuleks tegeleda hoopis finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamisega," jäi ta enesele kindlaks päeval, mil Euroopa Komisjon lükkas Brüsselis käima karmima järelevalveprotsessi liikmesriikide eelarvepoliitika üle ning teeb ettepaneku kriisiabifondi suurendada.

Grosi sõnul vajab Euroopa instantsi, mis hoolitseks finantssüsteemi kui terviku stabiilsuse eest ning omaks selleks piisavaid vahendeid.

Igaüks pusib eraldi. Praegu on iga riik oma pankadega päästmisega üksi. "Kui probleem oleks ainult rahas, siis on Euroopa Keskpangal piiramatud võimalused," ütles Gros.

Kõige pakilisem oht varitseb Grosi sõnul Hispaania panganduses. "Kui Hispaania valitsusel kästakse garanteerida kõik Hispaania pankade kohustused, võime hätta jääda ja näha Iirimaa stsenaariumi kordumist. Oluline on tõmmata vahe valitsuse ja pankade võlgade vahele," arvas Gros.

Gros ütles, et Euroopa liidritel on raske turgudest ette jõuda - senised meetmed pole kriisi levikut peatanud.

"Saksa kantsler saab teha erinevaid asju, kui kriis on ilmne. Tuleb koju ja ütleb, et muud valikut ei olnud. Midagi ennetavat teha on aga väga raske," nentis ta.

Töös olevatest ideedest avaldas Gros, et on näinud mitmeid Saksamaa kavandeid Euroopa võimalikust valuutaliidust. Punaseid jooni, kust Saksamaa euro kaitsel enam edasi ei läheks, Gros ei näe.

Euroopa ühiste võlakirjade idee laitis Gros aga maha, juhtides tähelepanu, et kui ühiste võlakirjade kõrval jääks osa võlga riikide endi vastutada, muutub see investorite jaoks oluliselt riskantsemaks.