• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 13.01.11, 10:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinn kogus mullu 98,3% plaanitud laekumistest

2010. aastal laekus linnakassasse kokku 6,6 miljardit krooni, mis moodustab 98,3% aastaks planeeritud laekumistest.
Tegemist on laekumistega põhitegevusest ja investeerimistegevusest, st laekumised ilma finantseerimistegevuseta, sh eelarves ette nähtud laenuta, teatas Raepress.
Maksutulu laekus 2010. aastal 3,8 miljardit krooni, moodustades 100,5% aastaks kavandatust, sealhulgas üksikisiku tulumaksu 3,3 miljardit krooni ehk 99,9% planeeritust, maamaksu 347 miljonit krooni ehk 107% planeeritust ning kohalikke makse 196 miljonit krooni ehk 99,6% planeeritust.
Võrreldes 2009. aastaga laekus linnale maksutulu 211 miljonit krooni ehk 5,3% vähem. Alalaekumine puudutas eeskätt üksikisiku tulumaksu, mille osas laekus 318,2 miljonit krooni ehk 8,9% vähem kui aastal 2009. Väiksemat laekumist üksikisiku tulumaksust kompenseeris osaliselt juunikuust rakendunud müügimaks, mida laekus kokku 83,4 miljonit krooni.
Linna asutuste majandustegevusest laekus aastaga 941 miljonit krooni ehk 87,3% aastaks kavandatust. Planeeritust väiksem laekumine tulenes peamiselt Kopli liinide hoonestusõiguse seadmise enampakkumise ebaõnnestumisest, mille tulemusena jäi linnale laekumata 61,6 miljonit krooni.
Muid tulusid laekus 2010. aastal kokku 44 miljonit krooni, moodustades 87,7% aastaks kavandatust. Kavandatust väiksem laekumine oli peamiselt tingitud määratud trahvide väiksemast laekumisest.
Toetusi riigilt ja välisrahastuse andjatelt laekus kokku summas 1,24 miljardit krooni,  moodustades 101,5% rahakäibe plaanis kavandatust, sealhulgas laekus toetusi riigilt 1,12 miljardit krooni ning toetusi välisrahastuse andjatelt 121,6 miljonit krooni.
Linna investeerimistegevusest laekus 375 miljonit krooni ehk 98,3% planeeritust, sealhulgas dividendidest 178,7 miljonit krooni ning põhivara müügist 141,8 miljonit krooni.
Linna finantseerimistegevusest laekus aastaga 216 miljonit krooni. Kuigi 2010. aasta eelarvega andis linnavolikogu volituse võtta laenu kokku 356,9 miljonit krooni, jäi tegelik laenusumma olulisel väiksemaks, kuna linn 2010. aastal välisprojektide kaas- ja sildfinantseerimiseks laenu ei võtnud vaid sildfinantseeris välisprojekte omavahendite arvelt.
Väljamakseid tegi linn 2010. aastal kokku summas 6,4 miljardit krooni, mis moodustab 95,8% aastaks kavandatust. Väljamakseid haldustegevuseks tehti kokku summas 5,8 miljardit krooni, lepingujärgseid võlakohustuste intresse ja muid finantskulusid tasuti kokku 70 miljonit krooni. Investeerimistegevuse raames tehti väljamakseid summas 323 miljonit krooni, finantseerimistegevuse väljamaksetena tasuti võetud laenude ja kapitalirendi põhiosamakseteks kokku 224 miljonit krooni.
Linna 2010. aasta laekumised ületasid väljamakseid 279,4 miljoni krooni võrra ja linna vabade rahaliste vahendite jääk aasta lõpu seisuga oli 365,6 miljonit krooni. Sellega täitis linn oma eesmärgi ning parandas oluliselt oma likviidsuspositsiooni võrreldes 2009. aastaga, mil linna vabade vahendite jääk oli aasta lõpu seisuga vaid 86,2 miljonit krooni.
 
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele