Wikipediasse kirjutati esimesed eestikeelsed artiklid juba aasta pärast võrguentsüklopeedia sündi. Nende kirjutaja aga ei olnud eestlane, vaid hoopis prantslasest soome-ugri keeleteadlane, kes peitus kasutajanime Kalev taha. Temast järgmine eestikeelsete artiklite lisaja oli hollandlane, samuti fennougrist.
Kui algusess tekkis eestikeelse kirjapildiga Vikipeediasse artikleid küllaltki aeglaselt, siis see kiirenes oluliselt esimeste eestlaste liitumisel 2003. aasta keskpaigas. Praeguse kasvutemponi, mis on umbes 1000 uut artiklit kuus, jõuti 2006. aastal. Nüüdseks on eestipärasesse Vikipeediasse kogunenud üle 80 000 artikli.
Eestis on seltskond vikipediste, kes on juba mõned aastad omavahel ka näost näkku suhelnud, korraldanud suvepäevi ja arutanud, kuidas korralikke artikleid kirjutada. Läinud suvel lõid entusiastid MTÜ Wikimedia Eesti, mis on WMFi (Wikimedia Foundationi) haruorganisatsioon. Selle juhatuse liige Teele Vaalma ütleb, et selliseid organisatsioone võib igas riigis olla vaid üks. Tegemist ei ole ametlikult WMFi osaga, kuid MTÜ-l on õigus kasutada Wikimedia nime ja sümboolikat.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”