Prügi ajas kaks suurt kaklema

Euroopa üks suuremaid jäätmekäitluskontserne, Prantsusmaa taustaga Veolia soovib kaitsta oma praegust turupositsiooni ning on lahinguväljale saatnud ka mõjukad poliitikud. Kahe suurkontserni prügikakluse tulemus mõjutab paljude ettevõtjate ja eraisikute kütte- ning jäätmeveo arveid.

Iru soojuselektrijaama juures on kopp juba maasse löödud ning kohe-kohe hakatakse valama prügipõletusploki vundamenti. Riigile kuuluv energiahiid investeerib sada miljonit eurot (1,6 miljardit krooni), et seni lihtsalt prügimäele kuhjatud segaolmejäätmetest edaspidi soojus ja elektrienergia välja pigistada. "Jäätmete põletamine annab jaamale uue hingamise," räägib Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte juht Ando Leppiman.

Iru jaamale on see projekt elu ja surma küsimus. Viimastel aastatel kahjumit tootnud jaama tulevikustsenaariumina on arutluse all olnud ka selle sulgemine. Sellisel juhul oleks Tallinna soojaturule jäänud üks müüja, Dalkia kaudu Veolia kontserni kuuluv Tallinna Küte, kes siis oleks edaspidi dikteerinud pealinna soojahinda.

Võitlus käib vahendeid valimata. Leppimani sõnul on jäätmepõletusploki rajamisel lennanud Eesti Energiale pidevalt kaikaid kodarasse.

Möödunud suvel esitas hiljuti Reformierakonda astunud ning riigikogusse kandideeriv Kaja Kallas monopolidevastase seaduse eelnõusse parandused, millega oleks jäätmepõletusploki turulepääs veelgi raskemaks tehtud. Reformierakonna tagatuba oli kui üks mees selle paranduse poolt. Tagasi tõmbuti pärast ajakirjanduses ilmunud artikleid, mis näitasid, et Tallinna Küte teenib selle muudatusega 150 miljonit krooni. Parandusettepaneku taga nähaksegi just Veolia kõrvu.

Suvel vaidlustas Dalkiale kuuluva Väo elektrijaama juht Andres Taukar, kes ise elab prügipõletustehase ligidal, koos nelja kohaliku elanikuga kohtus prügipõletustehase ehitusloa. Eesti Energia vaidlustas omakorda selle vaidlustamise. Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam rääkis toona BNSile, et ehitusloa vaidlustajad teenivad Tallinna Kütte, Väo elektrijaama, prügiveoettevõtte Veolia ja Tallinna prügila omanike huve. Need Veolia gruppi kuuluvad ettevõtted kindlustavad Heinami hinnangul Tallinna kütteturul oma monopoolset positsiooni.

Löögi all prügilad. "Käib kõva nügimine, kõigil on ärihuvid kaalul," tunnistab Veolia Keskkonnateenuste juht Argo Luude. Miks siis ikkagi nügitakse? Põhjus on lihtne, Iru prügipõletusplokk suudab aastas täisvõimsusel küttes katlasse ajada 220 000 tonni prügi, samas kui põletatavaid olmejäätmeid viiakse Eestis prügimäele 300 000 tonni ringis. Eesti Energia plaanib jäätmeid vastu võtta sedavõrd soodsa hinnaga, et ühelgi prügilal pole sellele tulevikus midagi vastu panna.

Kui Eesti Energia Iru elektrijaama laienduse teoks teeks, lööb ta prügituru korralikult segi. Seega varsti peab keegi oma äri kõvasti koomale tõmbama hakkama, löögi all on ka Veolia suuromandisse kuuluv Tallinna prügila.

Detsembri alguses tegid Eesti Energia prügiploki vastu võitlejate advokaadid politseisse avalduse korruptsioonisüüdistuses. Süüdistati Maardu linnaametnikke - miks ikkagi kinnitati uue prügipõletusploki projekteerimistingimused. Politseis aga asja menetlusse ei võetud.

Veolia Keskkonnateenuste juhi Argo Luude sõnul on hämmastav, kuidas Eesti Energia on Maardus projekti lubade asju ajanud. "Ajades asju nii, saaksid nad ka tuumajaama Tallinna kesklinna ehitada ja kellelgi poleks midagi vastu öelda," toob ta võrdluseks. Politseisse tehtud avalduse ajendiks oli, et Eesti Energia viis Maardu linnaametnikud Monacosse prügipõletustehast vaatama. "Nii ajab asju Eesti riik," lisab Luude, väike kibestumus hääles.

Iru elektrijaama arendusjuhi Urmo Heinami sõnul oli selline vastaspoole advokaatide süüdistus, kuid tegelikkuses Eesti Energia seda sõitu ei finantseerinud. Kõik reisiga seotud kulud tasus Maardu linnavalitsus ja vastuvõtjaks oli Prantsuse linna La Seyne-sur-Meri linnapea. Kohtumist vahendas Iru jäätmeenergiaplokki rajama hakkav Prantsuse ettevõtte CNIM, kellel asub selles linnas üks olulisemaid tehaseid. Linnade kohtumise raames külastati ka jäätmepõletusjaama Monacos, selgitab Heinam.

"On positiivne, et Maardu linnavalitsus enne niivõrd olulise objekti rajamiseks ehitusloa väljastamist käis tutvumas sarnase töötava jaamaga," lausub ta.

Heinami sõnul võiks kohalikel omavalitsustel olla lausa kohustus käia ennast kurssi viimas uute ehitistega, mida nende juurde planeeritakse.

Musta stsenaariumi korral ei jätku riigile kuuluva Eesti Energia Iru prügipõletusploki tarbeks prügi ja seetõttu tuleb Eesti Energial prügile lisaks osta kuni 80 000 tonni hakkepuitu aastas. Seda juhul, kui Kagu-Eestisse plaanitavale Polli prügilale antakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu miljoneid eurosid abiraha.

Mõned päevad pärast seda, kui Reformierakonna lükatud monopolidevastase seaduse eelnõu parandus eelmisel suvel plaanitud kujul läbi ei läinud, allkirjastas Reformierakonda kuuluv keskkonnaminister Jaanus Tamkivi määruse, millega avas KIKi kaudu rahastatava meetme Kagu-Eestisse prügila rajamiseks. Selle eelarve oli 3,2 miljonit eurot (50 miljonit krooni).

Võitlus käib Lõuna-Eesti jäätmete pärast. Veolia huvi Pollis on välistada Tartu jäätmevoo minek Irusse ehitatavasse koostootmisplokki, räägivad mitmed jäätmemajandusega kursis olevad inimesed. "Kindlasti ei ole Polli prügila projekt vastukäik prügipõletustehasele," lausub Argo Luude vastu. Tema sõnul ei ole Veolia Keskkonnateenused eelmise aasta detsembrist enam Polli prügila projektis sees. "See läks poliitiliselt liiga kuumaks teemaks, räägiti, et Veolia üritab poliitikute toel prügilat rajada. Me olime seal pigem segav faktor," selgitab ta loobumise põhjusi.

Kas olete siis poliitikutega asju ajanud? "Mina pole küll ühegi poliitikuga asju ajanud," vastab Luude. Küll oleks Luude arvates uut prügilat vaja, et Lõuna- ja Kagu-Eestis tekiks alternatiiv Torma prügilale, mille omanike hulgas on konkurent Ragn-Sells.

"Polli prügila halvaks meie põletusploki tegevust päris oluliselt," räägib Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte juht Ando Leppiman. Tema sõnul pole ühtegi loogilist põhjendust, miks teha juba olemasolevatele prügilatele veel üks juurde. Iru jäätmepõletusploki ehituseks ei anta riigi ega Euroopa abirahafondidest mitte ühtegi eurot, samas noolitakse jäätmehierarhia mõttes tunduvalt madalamal asuva prügila rajamiseks enam kui kolme miljonit eurot abiraha.

"Kui vaadata seda ainult kahe äriettevõtte vahelise võistlusena, on siin üks tasand. Palju põnevam teema on Veolia suhted KIKi rahakraanide juures oleva erakonnaga. Mingite niitide või ühenduslülide kaudu kaitstakse ühe äriettevõtte huvisid," kommenteerib Polli prügila rajamist ja Eesti Energia ning Veolia vägikaikavedu üks anonüümseks jääda sooviv allikas.

Kohati meenutab Polli prügila ümber toimuv ETVs jooksnud sarja "Riigimehed", milles parodeeriti ka parteide ja äri põimumist ning näidati erakondade sisest otsustusmehhanismi. Sarjas olid ühed läbivad tegelased erakonna peasekretär ja ministri poliitiline nõunik.

Nõunik tuleb areenile ka prügilahingus. Vahetult enne jõule määras minister Tamkivi keskkonnaministeeriumi poolt KIKi rahastatava meetme hindamiskomisjoni liikmeks enda nõuniku ja KIKi nõukogu liikme Evelin Orase. Ta on Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali laste ema.

Ministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ja peaspetsialist Merje Michelis loobusid komisjoni töös osalemisest. See, et ministeeriumist on spetsialistide asemel hindamiskomisjonis ministri poliitiline nõunik, on vähemalt keskkonnavaldkonnas küll pretsedent.

On suur oht, et keskkonnavaldkonna rahakraanide juures olevate inimeste otsuste tulemusel sunnitakse Eesti Energiat tegelema lauslollusega ehk prügi puudusel tuleb hakata põletama hakkepuitu või biomassi. See võib ahelreaktsioonina tuua kaasa puidu hinna tõusu.

Mitu aastat on üks äriseltskond tegelenud Viljandimaale, Läti piiri äärsesse Karksi valda uue ladestuskohaga jäätmekäitluskeskuse rajamisega. MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus (LEA) ostis enam kui nelja miljoni krooniga Karksi vallalt Ainija külas asuva veidi enam kui 8 hektari suuruse kinnistu.

MTÜ LEA taotles Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) prügila jaoks ligi 4,5 miljonit eurot (70 miljonit krooni). Raha ei antud ning keskkonnaministeerium soovitas projekti kaasata kohalikud omavalitsused. Asutati OÜ Polli Prügila.

Suvel avati meede, millega KIKi kaudu rahastatakse ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamist Kagu-Eestisse.

Novembris saatis Veoliaga konkureeriva Ragn-Sellsi juhatuse liige Agu Remmelg minister Tamkivile kirja, milles küsis, kas minister on valmis isiklikult vastutama majanduslikult kasutu ja keskkonna seisukohalt mittevajaliku prügila rajamise eest.

1. detsembriks esitati KIKile kaks taotlust. Lisaks Polli Prügilale tegi konkureeriva taotluse Ragn-Sells koos Eesti Energiaga. Nemad aga prügi ladestamist ette ei näe. Polli Prügila taotlus oli ilma kehtiva keskkonnamõjude hindamiseta, selle kiitis keskkonnaamet alles mitu nädalat hiljem heaks.

Keskkonnaekspert Raivo Markovi hinnangul ei vasta kumbki taotlustest meetme nõuetele. "Kui seal keegi läbi surutakse, siis ma ütlen, et see on poliitiline tahe. Need pole enam majanduslikud huvid," lisas ta.

Orienteeruvalt märtsi alguses teeb KIKi juhatus rahaeraldamise otsuse.

Äripäev küsis keskkonnaminister Jaanus Tamkivilt kommentaari uue prügila rajamise otstarbekuse kohta. Minister saatis oma vastused pressiesindaja vahendusel e-postiga.

Miks avasite eelmisel suvel meetme "Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine Kagu-Eestisse"? Viimased ladestusalad Kagu-Eestis suleti 2009. aasta suvel. Vastavalt riigi jäätmekavale peavad antud piirkonda rajama jäätmekäitluskeskused koos ladestusalaga.

Eesti Energia ehitab Irusse prügipõletustehast, mille võimsus on nii suur, et praegu olemasolevad prügilad peavad tegevust koomale tõmbama. Kas selles olukorras on mõttekas anda 3,2 miljonit eurot toetusraha veel ühe prügila rajamiseks? Antud meede oli avatud enne seda, kui selgus konkreetne plaan rajada Iru prügipõletustehas, mis peaks valmima 2013. a suvel. Projekti ratsionaalsuse osas arvestatakse uute arengutega.

Määrasite meetme hindamiskomisjoni liikmeks keskkonnaministeeriumi poolt enda nõuniku Evelin Orase. Miks just selline valik? Tavaliselt esindavad ministeeriumi vastava valdkonna spetsialistid? Pr Evelin Oras on ministri nõunikuna pädev.

Iru prügipõletustehase projekti puhul on problemaatiline, et tegemist on riigile kuuluva ettevõttega ehk sisuliselt nad riskivad riigile kuuluva rahaga. See tehas on Eesti jaoks selgelt liiga võimas. Mina nimetan seda riskiprojektiks, sest neil pole mingit kindlust ei prügi saamise ega sooja müügi osas.

See paneb neid ääretult agressiivselt käituma, et turult maht kätte saada. Agressiivsus väljendub hinnasõjas ja kui põletustehas on teistest konkurentidest umbes viie aasta pärast lahti saanud, siis hakatakse hindu tõstma.

Kardan, et kui põletustehas ei saa mahtu täis, siis hakkab Eesti Energia poolt lobitöö - oleme nüüd nii palju investeerinud ja muutke seadust, et sellega prügi garanteerida.