Inflatsioonihirmust juhitud majandus

Alexandre Tombini juhitav keskpank otsustas ühehäälselt tõsta baasintressi 0,5 protsendipunkti võrra, 11,25 protsendile, mida Bloombergi küsitletud 49 analüütikut 51st ka ennustasid. Panga sõnul on nad alustanud intresside kohandamise protsessi, mis koos ettenägelike makromajanduslike meetmetega peaks tooma inflatsiooni ettenähtud 4,5 protsendi piiresse.

"Keskpangale on intressimäära kasutamisel seatud piirangud," ütles Brasiilia Barclaysi panga peaökonomist Marcelo Salomon Bloombergile. "Nad ei saa ainult intressidega mängida, sest maailmamajandus on jätkuvalt ebakindel ning valitsus püüab piirata reaali kallinemist."

Sellele vaatamata on intressimäär majanduse kiirest kasvutempost tuleneva inflatsiooni tõttu ilmselt veelgi tõusmas ning paljud eksperdid usuvad, et aasta lõpuks on see kerkinud juba 13,25 protsendile. Keskpanka kritiseeritakse jätkuvalt intresside liialt madalal hoidmises, sest kuigi 11,25 protsenti võib maailmas pidada kõrgeks, siis buumiaastatega võrreldes on see jätkuvalt madal ning üha rohkem brasiillasi astub laenu saamiseks järjekorda.

Keskpangal ei jää ka palju muud üle, sest aasta alguses tõusis reaal viimase 28 kuu kõrgtasemeni ning jätkab Brasiilia jaoks vägagi ebasoodsat edasist kallinemist. Seejuures on välisinvestoritelt riiki sissevoolav raha Brasiilia rahvusvaluuta kallinemisele tugevasti kaasa aidanud, mistõttu on valitsus järsult tõstnud väliskapitalile kohaldatavaid makse.

President Luiz Inacio Lula da Silva ametiaja jooksul aastatel 2003-2010 kallines reaal dollari vastu ca 150% ning on Goldman Sachsi sõnul suurtest valuutadest maailma ülehinnatuim valuuta. Olukord on brasiillastele mõnevõrra harjumatu, sest 1994. aastal loodud valuuta osutus algselt liialt nõrgaks ning 2002. aastal oli Reutersi jälgitavas 55 valuutast koosnevas korvis reaal maailma üks nõrgemaid.

Brasiillased on valuutaga koguni sedavõrd hätta sattunud, et riigi välisminister oli sunnitud turgudel toimuvat nimetama "valuutasõjaks" - termin, mis maailmas kiiresti populaarsust kogus ning on enamasti kontekstist välja rebitud.

Tugev valuuta on tekitanud riigile ebameeldiva kaubandusdefitsiidi, mis läinud aastal kasvas 2,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Suurt osa sellest defitsiidist on toitmas suur portfelliinvesteeringute osakaal, mis on Brasiiliat muutmas üha sõltuvamaks välismaiste investorite meeleoludest, kes ühel hetkel võivad kogu enda raha lihtsalt mõnele teisele turule viia. Otsene välisinvesteering on samas tavaliselt pikemaajalisem ning vähem volatiilne.

Brasiilia majandus on praegu võitmas tooraineturul toimuvast rallist, millele esialgu niipea lõppu veel ei ennustata. Riik on maailma suurim kohvi, apelsinimahla, suhkru ja veiseliha ning suuruselt teine soja eksportija, millest üha suurem hulk läheb Hiinasse, kes on tõusnud Brasiilia suurimaks väliskaubanduspartneriks.

Brasiilia valitsusel püsib ees raske ülesanne - majanduskasvu tapmata pidurdada inflatsiooni. Veel paarkümmend aastat tagasi nähtud hüperinflatsioon on brasiillastel hästi meeles ning tugevus toorainete turul koos taastuva maailmamajandusega tunduvad soodsa kombinatsioonina, mis ennustab Lõuna-Ameerika suurima majandusega riigi elanikele jätkuvat jõukuse kasvu ning ilusaid kasuminumbreid välisinvestoritele.