Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip kinnitas täna kogunenud Reformierakonna juhatuse koosolekul, et hirmujutud sellest, et kaob riiklik vanaduspension, on sama alusetud nagu on olnud varasemad jutud pensionite kärpimisest, krooni devalveerimisest ja Eesti rahva vaesemaks tegemisest enne eurole üleminekut.
„On väga kahetsusväärne, et selliseid hirmujutte levitatakse - see on vastutustundetu kõigi Eesti tööinimeste ja pensionäride suhtes. Ütlen siis veelkord, et riiklik vanaduspension ei kao mitte kuhugi – ei nüüd ega tulevikus,“ ütles Ansip, lisades, et parim rohi selliste hirmujuttude vastu on inimestele selguse ja kindlustunde pakkumine.
"Teine küsimus, mida küsivad minult nii eakad kui ka poliitikud, on kuuldused, et Euroopa Liit hakkab määrama, millal ja kes pensionile läheb ja see otsus võetakse Eesti käest ära. Sellele jutule on isegi oma nimetus välja mõeldud - Merkel-Szarkozy pakt. Antud jutul pole samuti rohkem tõepõhja all, kui et on tõesti ära arvatud kahe riigijuhi nimed,“ lausus Ansip.
„Peaministrina tean, et mis tahes otsuseid Euroopa Liidu tasemel ka ei tehtaks, ei tehta neid ilma Eestita. Ja võite kindlad olla, et me Jürgen Ligiga ei lase läbi ühtegi otsust, mis võiks olla meie oma pensionäridele kahjulik," lisas Ansip.
Ansip toonitas veel, et pensionärid ja tööinimesed mäletavad hästi, et kriisi haripunktis seisis Reformierakond kindlalt vastu erinevate poliitjõudude ettepanekutele ja lausa nõudmistele pensione kärpida. "Samamoodi seisame pensionäride ja pensionitõusu eest ka tulevikus, seni kuni Reformierakond on valitsuses, võite kindlad olla,“ rõhutas Ansip.
Keskmine vanaduspension on viimase kuue aastaga kasvanud enam kui kaks korda ja see kasv on ületanud keskmise palga kasvu.
Seotud lood
Kuigi enne Brüsselis toimunud ülemkogu levisid kuuldused, et Prantsusmaa ja Saksamaa tahavad kehtestada ühtse pensioniea ja ka makspoliitika, siis peaminister Andrus Ansipi sõnul seda ei arutatud.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.