Pankade aktsionärid mitmeid kordi rikkamad

Nii SEB kui Swedbank kaotasid kriisi järel täielikult investorite usalduse ja Swedbanki aktsia kukkus näiteks 15 korda, samas kui Nordea aktsia piirdus kolmekordse odavnemisega. Pärast 2009. aasta märtsis saavutatud põhja on pankade aktsiad märkimisväärse tagasituleku teinud. Nordea aktsia on kallinenud 2,3 korda, SEB aktsia 3,7 korda ning Swedbanki aktsionär on võrreldes 2009. aasta märtsiga ligi 7 korda rikkam.

Kui mõelda Rootsi pankade aktsiate soetamisele, siis Nordea jätaksin esialgu mängust välja ja seda mitmel põhjusel. Pank on viimastel aastatel kindlalt esinenud ja tugeva võrdlusbaasi tõttu ei tule kindlasti sedavõrd säravaid tulemusi, kui kriisist enam räsitud pankadel. Lisaks on Nordea aktsia liikumas küllaltki kõrgel tasemel võrreldes kõigi aegade tipuga juba ligi poolteist aastat, ületades hetkel ka viimase viie aasta keskmist hinda. Viimase põhjusena toon välja Rootsi rahandusministeeriumi otsuse müüa 6,3%-ne osalus Nordeas, mis näitab, et ka Rootsi riigiametnike meelest pole enam mõtet panga aktsiaid omada.

Hoopis atraktiivsemad on Swedbanki ja SEB aktsiad, kuigi mina eelistaksin viimast. 12 kuu ettevaatav hinna kasumi suhe (veidi alla 12) näitab, et aktsiad ei ole kallid ning dividenditootlus on samuti mõlemal üle 2%, mis mõistagi pole midagi erilist. Hea endena on kõik pangad taas maksmas dividende, mida näiteks Swedbanki aktsionärid pole kahel viimasel aastal saanud.

Kõik kolm panka vaatavad hetkel optimistlikult tulevikku, sest majandusolukorra paranedes on näha krediidinõudluse ja intressitulu kasvu ning laenukahjumite vähenemist, mis annab aktsionäridele lootust näha nii kallinevat aktsiat kui suurenevaid dividende.

Nõudlus krediidi järele kasvab, laenukahjumid vähenevad, kulud on koomale tõmmatud ning tulemuseks on taas mitmetesse miljarditesse Rootsi kroonidesse küündivad suurpankade kasumid.

Kõigest aasta-kaks tagasi ei osanud keegi arvata, et Baltimaadega kõvasti näppu kõrvetanud Rootsi suurpangad, kes vajasid riigilt abistavat likviidsussüsti, tulevad põhjast sedavõrd kiiresti välja ning naudivad mitme miljardi Rootsi krooni suuruseid kasumeid.

2010. aasta ja IV kvartal olid nii mõneski mõttes pöördelised. Kui Swedbank pööras terve 2009. aasta 10,5 miljardi kroonise kahjumi ligi 7,5 miljardi krooniseks kasumiks, siis Põhjamaade suurim Nordea Bank saavutas aegade suurima kvartaalse kogutulu, ca 22 miljardit Rootsi krooni.

Ent osalt see polegi üldse üllatav. Rootsi majandus kasvas läinud aasta kolmandas kvartalis koguni 6,9% ja on kriisis sipleva Euroopa üks eredamaid tähti. Seda toetab majandusolukorra paranemine Baltimaades, kus Rootsi neli suurimat panka ka aktiivselt tegevad on, kuigi see aktiivsus on kahanemas.

Majanduskriis on kärpinud suurpankade agaraid laienemisplaane ja sundinud reaalsemalt tulevikku vaatama. Näiteks Swedbank on 2008. aasta lõpust vähendanud enda seotust Ida-Euroopaga enam kui 100 miljardi Rootsi krooni võrra, mida troonib läinudnädalane uudis, kuidas Venemaal pakitakse jaepangandus lõplikult kokku.

Samal ajal on suurendatud enda avatust usaldusväärsemal Rootsi turul, kus kahe aastaga on Rootsi kodakondsetele suunatud hüpoteeklaenude maht kasvanud 65 miljardi krooni võrra. Panga tegevjuhi Michael Wolfi sõnul on see oluliselt vähendanud krediidiriski. Ta lisab, et täiendavaid riske aitas hajutada Eesti liitumine Euroopa majandus- ja rahaliiduga (EMU).

Swedbanki kontserni tervest laenuportfellist kuulub koguni 86% Rootsis väljastatud laenudele, tõustes aastaga kolme protsendipunkti võrra. Panga hinnangul kasvab Rootsi hüpoteeklaenude maht samaväärselt riigi sisemajanduse koguprodukti kasvuga, mis tugevdab pankade finantspositsiooni intressidelt teenitud tuludega. Lisaks nähakse taas kasvavat nõudlust krediidi järele nii Rootsis kui Baltimaades.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Silvia Kruusmaa