• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 16.02.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lugupeetud ettevõtjad, käes on ajalooline hetk!

"Võin mürki võtta, et pole paremat aega äri alustamiseks kui praegu. Ebaõnnestumine on kiire ja odav. Võid proovida kas või viis korda, kuues kord ikka õnnestub." Niimoodi arvab riskikapitalist Allan Martinson homme Äripäeva vahel ilmuvas kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi eriväljaandes.
Ka Äripäeva meelest on praegu Eestis parim aeg nii uute ettevõtmiste alustamiseks kui ka ettevõtetel kasvamiseks. Miks?
Esiteks - meie suuremate eksportööride käekäik paraneb üha. See lisab tööd nende siinsetele allhankijatele. Jutt on sadadest firmadest, kelle käekäik suurte kiiluvees paraneb.
Teiseks - euroga liitumine on suurendanud välisinvestorite usaldust riigi vastu ja seega avanevad rahakotirauad Eestisse investeerimiseks senisest paremini. On see siis investeerimisfondide kaudu või alustavate ettevõtete rahastamine riskikapitaliga.
Kolmandaks - Eesti "lõunasoomestumine" hoogustub taas. Skandinaavia tark ja maailma mastaabis väikesemahuline allhange liigub siia, kus efektiivsem toota. Tuuakse tehaseid (mh ka eestlased ise, nagu võib lugeda tänasest Äripäevast Krimelte näitel), tuuakse tööd. Ka see tähendab lisatööd laiale valdkonnale ettevõtlusele.
Neljandaks - veel on vabu töökäsi. 100 000 paari. See arv küll väheneb, kuid on ikkagi praegu veel pea neli korda kõrgem kui tööjõupuuduse tipphetkel, 2008. aasta alguses. Kuni sinnamaani ei ole väike tööturg ettevõtete arengule takistuseks.
Viiendaks - kuigi Eesti maksukoormus pole ettevõtjale eriti soodsam kui lähiriikides, pigem jääme ses osas alla lõunanaabritele, on igale arukalt mõtlevale investorile selge, et lähiaastatel ei seisa Eesti silmitsi vajadusega maksukoormust iga hinna eest tõsta. Mida üha enam üle jõu käiva heaoluühiskonna mudeli ja suure riigivõlaga Soome või doonorriikidele võlgu tasuv Läti endale ja investoritele lubada ikkagi ei saa.
Kuuendaks - siseturule orienteeritud ettevõtteid aitab kasvav turistide arv. Soomlased tegid mullu Eestisse juba üle 2 miljoni reisi, suureneb siin ööbijate hulk, on näha Vene turistide arvu kiiret kasvu.
Seitsmendaks - inimeste ettevõtlikkus on kasvanud, mida näitab alustavate ettevõtete arvu kõver kahel viimasel aastal. See teeb rõõmu, nagu näiteks ka läinud laupäeval Tallinnas õpilasfirmade laadal nähtu, kus rekordilised sadakond särasilmset võistkonda presenteerisid oma äriideid.
Eestil on oma 93. sünnipäeval käes võimalus, mida ei tohi lasta raisku minna. Loodame, et tulevane Reformierakonna juhitav valitsuskoalitsioon jätkab oma maksu- ja ettevõtluspoliitika põhitalade järgimist ja loobub samal ajal vastumeelsusest diskussioonipidamise vastu erinevate ühiskonnagruppidega, sealhulgas ettevõtjatega.
Ja lepime kokku, et ei karda ettevõtjate äri Venemaaga, eks? Tänane Äripäeva kaanelugugi on ühest kiirest kasvajast, seda just tänu Vene turule.
Ja väikeettevõtetele, kes annavad peamise osa maksutuludest ja ühiskonna jõukusest, oleks hädasti vaja, et vaadataks üle nende tegevust käsitlev bürokraatia ja erinevate seaduste tõeline segadik.
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele