Pangad teenivad tagasi kaotatud kasumit

Kui varasematel aastatel liikusid Eesti ja Soome pankade marginaalid samas taktis ja vahe oli väike, siis majanduskriisi alguses tegid Eesti pankade laenumarginaalid suure hüppe üles. Nii oli detsembris kahe riigi pankade keskmiste laenumarginaalide vahe 1,15 protsendipunkti.

Majandusteadlase Andres Arraku sõnul võis juba möödunud aasta lõpus näha, et pangad teenivad kõrgete marginaalidega lihtsalt kasumit tagasi. "Eestis läks baasintress alla juba pärast euroalaga ühinemist, kuid pangad teenivad lihtsalt masu lõpus tagasi seda kasumit, millest nad eelnevalt olid loobunud," rääkis Arrak.

Sarnasel seisukohal on ka endine Eesti Panga nõukogu esimees, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mart Sõrg. "Marginaalid on kõrged, kuna pangad soovivad kasumit saada. Varem väideti kogu aeg, et krooni devalveerimise risk oli alati olemas. Nüüd seda enam pole ja loogiline oleks, et pangad peaksid riski maha võtma," ütles Sõrg.

Eestis tegutsevad pangad on aga teist meelt ja väidavad, et euro tuleku tõttu nad marginaale vähendama ei hakka. "Eluasemelaenu riskimarginaalid sõltuvad rohkem kliendi riskiastmest ja laiemalt kinnisvarasektori olukorrast. Kindlasti ei korrigeerita kliendipõhist riskimarginaali ainuüksi valuutariski kadumise tõttu, kuigi ka sellel on oma osa," kommenteeris olukorda Nordea Panga eluasemelaenu tootejuht Kristo Kokk. Tema sõnul aitavad marginaalide vähenemisele kaasa majanduse stabiilne taastumine, tööhõive paranemine, kasvav tarbijakindlus ja konkurents.

Eesti reiting peaks paranema. Pankade esindajad rõhuvadki asjaolule, et kuna eluasemelaene on juba pikki aastaid väljastatud eurodes, siis muutusi selles osas pole toimunud ning ei peakski toimuma.

Ka Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur põhjendas jätkuvalt kõrgeid marginaale asjaoluga, et suurima osa marginaalist moodustavad alati hinnangud majanduslikule olukorrale ja konkreetse kliendi riskile.

Otseselt euro kasutuselevõtu tulemusena pangad marginaale vähendama ei kavatse hakata.

Nii lubabki Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk laenuhindade soodsamaks muutumist siis, kui Eesti on tervikuna välismaailma silmis tugevam ja Eesti riigi ning Swedbanki reitingud paranevad.

LHV Panga juht Erki Kilu möönis, et pärast viimast kriisi on tõusnud raha hind ka pankade jaoks ja ilmselt vajavad vahepealsed laenukahjumid katmist. "Marginaale ei mõjuta mitte üksnes euro kasutuselevõtt, vaid kogu makrokeskkond," kinnitas ta.

Pool protsendipunkti võiks alaneda. Endise Hansapanga juhi Priit Põldoja arvates oleks pankade kasumit vaadates riskimarginaalil pool protsendipunkti ruumi langeda ja normaalne eluasemelaenu marginaal olekski 1,5 protsendipunkti. "Vaadates tsükli jooksul kliendi riskisust, siis pangad on praegu ehk tasemel, kus nad veidi teenivad eluasemelaenu pealt kasumit," ütles Põldoja.

Tema arvates hakkab tulevikus vahe Soomega natuke kahanema, kuid see võiks jääda rahulikult poole protsendini. "Konkurents ja tulevane majanduskasv viivad intressid alla, võimalik, et isegi sinna, kus nüüd on Soome. Minu arvates pole see aga siis enam pankadele huvitav äri," lausus Põldoja.

Nordea panga eluasemelaenu tootejuhi Koka kinnitusel on võrreldes eelmise aasta sama ajaga eluasemelaenude marginaalid uusmüügi puhul juba vähenenud. "Seda trendi võib veelgi suurendada eluasemeturu aktiivsus järgnevate kuude jooksul. Selle aga määrab siiski klient, mitte pank," ütles ta.

Vanajuure sõnul prognoosib Sampo laenuturul riskimarginaalide edasist alanemist vahemikku 1,2-2%.

Majandusspetsialistide arvates marginaalide alanemist siiski niipea oodata ei tasu.

"Kuna meil pangandusturul konkurentsi ei ole, siis see olukord võib kesta kaua. Seda ei õnnestu küll kunagi tõestada, kuid arvan, et neil on mingisugused omavahelised kokkulepped," rääkis Arrak.

Kui vaadata pikemaid perioode minevikust, siis jagab ka Kilu arvamust, et marginaalid niipea ei vähene ja pigem olid need vahepealsetel aastatel ebamõistlikult madalad.

Tegemist on äriettevõtetega ja konkurents pole ka piisavalt tugev. Kui näiteks tekitati kinnisvaramulli, siis Rehe (Sampo Panga juht Aivar Rehe - toim) ikka kutsus enda juurde, et tulge ja saate soodsamalt. Sarnast üksteise ületrumpamist praegu pole. Kui turg on stabiilses arengus, siis ei ole mingit mõtet kasumist loobuda. Marginaalide alanemine oleneb sellest, kas tuleb uusi osalisi turule või on mõnel pangal soov oma turuosa kasvatada. Sellisel juhul tekib konkurents, nii nagu näiteks bensiini puhul on näha olnud.

Eluasemelaenude riskimarginaali hindamisel ei tohiks võrdlusbaasiks võtta 2005.-2008. aasta ülimadalat taset. Tol perioodil selgelt alahinnati krediidiriski ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas ning laiemaltki.

2008. aasta lõpus järsult suurenenud laenumarginaalide taga olid nii globaalsed sündmused kui ka Eesti majanduskeskkonna ja koos sellega klientide laenumaksevõime halvenemine. See tõi kaasa pankade riskihinnangute järsu muutumise ning suurema konservatiivsuse laenude väljastamisel.

2010. aastal hakkasid need tegurid järk-järgult paranema. Eluasemelaenude keskmine intressimarginaal alanes ligi 0,5 protsendipunkti võrra, 2 protsendini. Marginaali edasise alanemise ulatus ja kiirus sõltuvad suuresti lähiaastate majanduskasvu väljavaatest ja pankadevahelise konkurentsi tingimustest.

Euro kasutuselevõtt mängib selles rolli niivõrd, kuivõrd ta suudab neid arenguid omalt poolt toetada. Samas tuleb arvestada, et kogu Euroopas on kriisist mõjutatuna pankade likviidsus- ja rahastamiskeskkond muutunud ning rahvusvahelistelt finantsturgudelt vahendite kaasamine on muutunud varasemast kallimaks. See mõjutab emapankade kaudu ka Eesti laenuturgu.

Laenumarginaal, kui see on õigesti hinnatud, sisaldab muuhulgas ka laenukeskkonna riskisust. Ehk mis puudutab võrdlusi Soomega, siis vaatamata madalatele laenuintressidele, ei toimunud seal ulatuslikku laenubuumi ning laenukvaliteet püsis ka majanduskriisi aastail võrdlemisi hea. Kui Eestis oli pikaajaliselt maksetähtaega ületavate laenude osakaal halvimal hetkel üle 7%, siis Soomes samal ajal jätkuvalt alla 1%. Soomes toimus kriisi alguses marginaalide taastumine ca 1% juures, mis oli tavapärane tase enne liigmadalate intresside perioodi.