Euroopa pangad kangema luubi alla

Sarnane katse aasta tagasi oli selge lati alt läbi jooksmine – vaid mõni kuu pärast tervisekontrolli läbimist olid kaks Iiri panka kollapsi äärel ning nende päästmiseks vajalik raha sundis Iirimaa IMFilt ja ELilt abi paluma.

Nüüd lubab aasta algusest tegevust alustanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA) karmimat kontrolli, et selgitada välja pankade võimalikud kahjud ja kapitalivajadus.

„Paljud Euroopa pangad eesotsas Saksa pankadega on ohtlikult suure finantsvõimendusega (laenuraha suhe omakapitali väga suur – toim), alakapitaliseeritud ning omavad suures koguses Kreeka, Iirimaa ja Portugali võlakirju. Karm inventuur ja seejärel kapitalisüstid on kõige olulisem, mida valitsused euro kindlustamiseks teha saavad,“ ütles California ülikooli professor Barry Eichengreen äsja ajalehe Wall Street Journal korraldatud sümpoosionil euro tulevikust.

Euroala praegused võlaprobleemid – Kreeka erandiga – on suuresti seotud just vinduva panganduskriisi ja pankade päästmise kuludega.Ajalehe Financial Times mõjukas kolumnist Wolfgang Münchau on kirjutanud ühe artikli teise järel, milles väidab, et Saksamaa kantsler Angela Merkel võitleb vale kriisiga – rahaliitu ei saa püsti hoida vaid lihtsate rahapoliitika ja eelarvereeglitega.„Tegemist ei ole eelarvekriisiga,“ väidab Münchau. Ka ei ole tegemist vaid euroala perifeeria või Lõuna-Euroopa kriisiga. „Tegemist on erasektori ja alakapitaliseeritud pankade kriisiga. Nii on see samahästi Saksamaa kui Hispaania kriis,“ kirjutab kolumnist.

Euroopa pankade rekapitaliseerimise vajadust rõhutas ka Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet panga viimasele intressinõupidamisele järgnenud pressikonverentsil.

Kõlanud on hinnanguid, et Euroopa pankade rekapitaliseerimiseks võiks  vaja minna 100-200 miljardit eurot selle 3,5 miljardi euro asemel, mida näitas läinud-aastane Euroopa pankade "stressitest".

„Kogu euroala võidaks tugevamast distsipliinist laenu andjate ja võtjate üle,“ toonitas ka Barry Eichengreen, olles seisukohal, et üks põhjus, miks kriis üldse võimalikuks sai, oli euroala killustatud pangajärelevalve süsteem. Ühtsele rahaliidule selline korraldus ei sobi, näitab kasvõi Iirimaal paisuda lastud mull.

Kokku testitakse uues raundis 88 panka, mis moodustavad varade poolest 65% Euroopa pangandussüsteemist, vahendas agentuur Reuters. Läbi mängitakse kaks makrostsenaariumi – karmima järgi läheb euroala majandus uuesti langusesse ning kahaneb tänavu 0,5% ja tuleval aastal 0,2%. Hinnatakse ka intressimäärade tõusu mõjusid pankadevahelisel rahaturul ning kinnisvara ja aktsiate hindade järsu languse tagajärgi. Samuti USA dollari odavnemise mõjusid.Testide tulemused avalikustatakse juunis.

Ent juba on ka uued kriteeriumid kriitika all. Nii ei võeta seegi kord arvesse kõiki võimalikke euroala riikide võlakirjadega seotud riske. Vaadeldakse vaid neid võlakirju, mida pangad plaanivad edasi müüa enne lunastustähtaja saabumist. Võlgade restruktureerimist püütakse euroalal jätkuvalt vältida, ehkki analüütikute hinnangul pole Kreekal ja ilmselt ka Iirimaal sellest pääsu. Esmaspäeval kärpis reitinguagentuur Moody’s Kreeka reitingu juba „äärmiselt spekulatiivsele“ tasemele.

TaustMullu tegi EL koormustesti 91 pangale, millest vaid 7 testi ei läbinud – neli kuud hiljem olid kaks testi läbinud Iiri panka kokkuvarisemise äärelRida panku läbis testi napilt – nende seas olid mitmed Hispaania, Saksamaa ja Itaalia pangad.Investeerimispanga Morgan Stanley analüüsi järgi on vaid pooled testi napilt läbinud pankadest oma kapitalipuhvreid kasvatanud – nende seas, kel seda veel teha tuleb, on näiteks Austria Raiffeisen ja Itaalia UniCredit