"Üsna ootuspäraselt olid vähem rahul madalama sissetulekuga inimesed ja tööealised, kel on noortest või seenioridest enam regulaarseid finantskohustusi," kommenteeris uuringut Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu.
"Oma sissetulekute suurendamise võimalustes olid elanikud pigem pessimistlikud - enam kui kolmandik inimestest välistas selle võimaluse ja neljandik pidas seda vähetõenäoliseks," lisas ta.
Lisaks paremini makstud töökoha leidmisele peeti sissetulekute suurendamisel võimalikuks ka praegusel töökohal enama töö tegemist, lisatöökoha otsimist või oma kvalifikatsiooni parandamist. "Paraku ei ole lisatulu teenimise võimalusena eriti populaarne ka ettevõtlus," nentis Suitsu.
Ettevõtlusega on plaanis tulusid suurendada vaid 11 protsendil neist inimestest, kes nägid tulude kasvu võimalust lähema aasta jooksul.
Eestimaalaste leigust ettevõtluse suhtes näitavad ka Eurostati uuringud, mille järgi on siinsete elanike huvi ettevõtlusega alustamise vastu viimastel aastatel oluliselt kahanenud.
Autor: ÄP
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.