"Eesti ettepaneku põhjal tehti praktiliselt ideaalne kompromiss," ütles rahandusminister Jürgen Ligi pärast kohtumist.
Erand tehti riikidele, mille SKP on alla 75% euroala keskmisest, ütles Ligi.
Lõpptulemus tähendab Eestile, et meie osaluse suurus kriisifondis (kogumahus 700 mld eurot) on umbes 9% SKP. Esialgse kavandi järgi olnuks Eesti osaluse suurus 12,6% SKPst.
"Peab rõhutama, et see 9% kehtib praeguse seisuga," ütles Ligi, viidates sellele, et paljud otsad on ELi valitsusjuhtide tippkohtumise eel endiselt lahtised.
Eile sündinud kompromissi järgi rehkendatakse vähem jõukate riikide osalus nüüd sel moel, et 25% kogusummast Euroopa Keskpanga mudeli alusel ja 75% ainult SKP alusel. "See on praktiliselt seesama, mis me pakkusime," ütles Ligi. Erand kehtib kuni 12 aastat.
Ära otsustati ka Euroopa Stabiilsuse Mehhanismi struktuur. Täismahus on fond 700 miljardit eurot, millest 80 miljardit tuleb liikmesriikidel 2013. aasta keskpaigaks kohe sisse maksta ning 620 miljardit eurot moodustab nn nõudmiseni kapital.
Eesti osalus reaalselt sisse makstavas 80 miljardis euros on 0,18% ehk 144 miljonit eurot.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!