Metall kallineb, tarneajad pikenevad

Kuni eelmise aasta alguseni oli terase hinna tõusu mootoriks rauamaagi ja koksi hinna tõus ning tootjate soov katta majanduslangusest ja vähenenud tootmismahtudest tekkinud kahjumeid. Vahepealse languse järel on nüüdseks metalli hinnad taas tõusuteele asunud. Selle suurim põhjus on aasta alguses kallinenud rauamaak, millele avaldas mõju looduskatastroof ühes maailma suurimas rauamaagi tootjas Austraalias.

Metalli maaletoojad kinnitasid, et majanduse toibumise ja toormaterjali nõudluse suurenemise taustal ei ole lähiajal metalli hinna alanemist loota. Kusjuures - praeguseks pole veel teada, millist mõju avaldab hinnale Jaapanis toimunud katastroof. Kodumaa masinaehitajad igatahes loodavad, et Jaapanis eeldatavasti tekkiva senisest suurema vajaduse tõttu ekskavaatorite, kallurite ja muu tehnika järele, seisab ka Eesti masinaehitajate allhankesektori firmadel ees töine suvi.

Aasta alguses tabas metallitööstust pommuudisena siinse turu ühe suurima tegija Levadia Metalli pankrotiteade. Siiski leitakse, et see ei näita Eesti metallimüüjate üldist rasket seisu.

Olematud laovarud pikendavad tarneaega. Peamiselt rakiste tootmisega tegeleva OÜ Zircon Group turundusjuht Reilika Jugolainen märkis, et instrumentaalterase hankimise võimalused on praegu suhteliselt avarad, valiku tegemisel mängivad rolli tarneaeg ja hind. Zircon Groupi importtoorme osakaal on umbes 30 protsenti.

"Viimaste aastate põhiline muutus on see, et terase kättesaamine on muutunud aeglasemaks," tõdes Jugolainen. "Enamjaolt on see tingitud sellest, et tarnijate laovarud on väikesed ja toode tuleb tuua pealaost. Eriti musta terase puhul."

Ta kinnitas, et instrumentaalteras on viimasel ajal püsinud suhteliselt stabiilses hinnas, küll aga on mõningate musta ja värvilise metalli sortimentide hinnad viimastel kuudel kerkinud oma 20%.

"Võrreldes suurte riikidega, nagu Saksamaa, Venemaa, USA, on Eestile niigi iseloomulik kõrge terase hind, sest siin puudub oma metallitootmine ning suur turg," iseloomustas Jugolainen. "Hinnavahe Eestis ja Saksamaal müüdava terase vahel võib küünida 30-40 protsendini."

Ta tunnistas, et terasehinna mõju ettevõttele on märkimisväärne, sest tooraine hind moodustab 10-30% rakise omahinnast. Kõrge omahind tähendab aga väiksemat kasumimarginali, sest kliendile peab lõpptoote hind olema vastavuses tema projekti eelarvega.

"Kõrge omahind vähendab meie konkurentsieelist Euroopa turul," nentis Jugolainen.

Austraalia tulemöll tõi hinnatõusu. ASi Elme Metall juhatuse liige Algerd Andruškevitšus ütles, et BLRT kontserni tütarettevõtetele tarnib vajalikku metalli valdavalt just Elme Metall, kes ostab selle Kesk-ja Ida Euroopast, SRÜ-maadest ja Aasiast. Ta lisas, et kui tellimused esitada õigeaegselt, pole metalli kättesaadavusega probleeme.

"Võrreldes perioodi 2009-2010 ja 2011. aasta esimesi kuid, on selgelt näha tendents hinnatõusu suunas," märkis Andruškevitšus. "Selle taga on pidevalt kasvav nõudlus ja toorme kallinemine. Kui vaadata sama perioodi tarnekiiruse näitajad, tuleb nentida, et need pole eriti kiirenenud."

Andruškevitšus on seda meelt, et meie eelkõige Skandinaavia ettevõtetele allhanketöid tegevate metallifirmade lõpptoote hinda 5-10% suurune metallihinna muutus ei mõjuta.

"Edu saavutavad ettevõtted, kes panustavad tootearendusse, uude tehnoloogiasse ja kõrgema lisandväärtusega toodetesse," nentis ta. "Säärasel juhul ei avalda metalli hinna muutus kuigi suurt mõju. Madalama lisandväärtusega toodete sektoris on hinnamuutused valulikud, pikas perspektiivis ei ole need firmad ilmselt jätkusuutlikud."

ASi Favor juhatuse esimehe Mart Proosi hinnangul elab ja muutub metalliturg pidevalt, viimastel aastatel kordub sarnane tsüklilisus ja muster, hinnad ja materjali saadavus kõiguvad suurtes piirides. Ta märkis, et praegu ollakse jälle tsükli selles faasis, kus hinnad on kõrged ja materjali kättesaadavus halvenenud.

"Möödunud aasta lõpust liiguvad terase hinnad kasvutrendis ja aprilli-mai tarnete puhul on hinnatõus sõltuvalt tootest ja tarnijast 20-30%, võrreldes aasta algusega," selgitas Proos. "Samas on materjali tarneajad oluliselt pikenenud, seda just Skandinaavia ja Euroopa tootjate puhul."

Materjali kallinemine tõstab ka toote hinda. Proos tunnistas, et Favori tegevust mõjutab sisendmaterjalide hinnatõus otseselt, kuna sõltuvalt tootest ja tegevusvaldkonnast võib materjali osakaal tootes olla 45-80%. Sellisel puhul on toodete hinnatõus tema sõnul vältimatu. Teisalt nõuab ka vajaliku materjali laovaru hoidmine ligi veerandi võrra tõusnud terasehindade tõttu varasemaga võrreldes rohkem käibevahendeid.

"Favor on aastaid õhukese lehtmetalli ostnud sisse iseseisvalt, suhtleme suures osas otse tootjatega või suurte vahendajatega nii Euroopas kui Aasias," selgitas Proos. "Kuna terase hinnad tõusevad globaalset, siis on ka lõpptoodete hinnatõus paratamatu. Iseküsimus on, millise ajalise viitega on võimalik hinnatõusu teostada. Pikaajaliste tarnelepingute puhul on hindade tõstmine keeruline ja see võib teatud toodete valmistamise muuta kahjumlikuks."

Proos näeb ette, et metalliturg jääb lähiaastatelgi närviliseks, sest maailma terasetootjad on enamjaolt taastanud kriisieelse kasumlikkuse ega soovi sellest loobuda.

"Käesoleva aasta terasekasutuse kasvuks prognoositakse 4-5%, kuid see ei jagune piirkonniti ühtlaselt. Terasetootjate tootmisvõimsuste koormatus on praegu natuke üle 80% ," selgitas ta. "Hinnad on lähedal möödunud aasta tipptasemetele ja taseme säilitamiseks piiratakse tootmist. Lisaks on tänavu II ja III kvartalis rauamaagi ja koksi hind rekordkõrge, nii et surve hinnatõusule jääb püsima. Samas vastavad metalli hulgimüüjate laovarud praegu 2,5-3 kuu pikkusele müügimahule, mis võib natuke leevendada hinnatõususurvet. Kindlasti ei ole aga praegu see aeg, mil tasub hakata iseseisvalt materjali kaugelt tooma ja suuri laovarusid tekitama."

Outokumpu toodab ainult roostevaba terast, mille hind on kogu aeg liikumises ja muutub tsükliliselt üles-alla vastavalt nikli ja muude legeerivate elementide hinna ja terase nõudluse muutusele.

Praegu on roostevaba terase hind tootjale suhteliselt mõistlikul tasemel, edaspidi on senine lauge tõus asendumas stabiliseerumisega.

Sulatus- ja valtsimisvõimsus ei jaotu maailmas maksimaalse nõudluse järgi, vaid seda on vähem, kuna väikese nõudluse ajal jääks osa võimsust kasutamata. See tähendaks investeeringute luhtumist, kutsuks esile töötajate vallandamise jmt.

Kui tehastes on tellimiste täitmiseks pikad tarneajad, siis hakkab hind tõusma, tootja katab väikese nõudluse ajal tekkinud kahjumit. See kehtib roostevaba terase kohta ja võib erineda musta terase hinna käitumisest.

Eesti metallimüüjate raskustesse sattumine on majanduskriisi tagajärg. Järjest enam firmasid lõpetas tegevuse, järelejäänud pole veel tootmismahtu täies jõus taastanud, masstootmine on vähenenud. Musta metalli müüki on mõjutanud nende põhilise sihtrühma ehitussektori drastiline langus. Eestis on praegu vähe ettevõtteid, kelle metallivajadus oleks väga suur, sest meie masinatööstuse sektor on väike.

Eesti tööstusmaastikule jääb aina vähem tootmisettevõtteid, sest need, mis olid ja mis on, on peamiselt üles ehitatud allhanketöödele, mille järele vajadus on Euroopas kas vähenenud või töö on antud Aasiasse.

Metalliturgu mõjutavad ennekõike energia hinnamuutused, sest metalli müügihind sõltub 90% elektrihindadest, muu on vähese tähtsusega.

Majandusbuumi aastatel ei pööranud paljud metalliäris tegutsejad piisavalt tähelepanu ettevõtte arendamisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele.

Tegutseti n-ö lühiajaliselt ja arvestati, et majandus kasvab pidevalt ja lõputult. Ei pööratud vajalikku tähelepanu kliendisuhetele ega suhetele ja koostööle tootjatehastega jne.

Sageli investeerisid ettevõtted valdkondadesse, kus kiire kasumi teenimine tundus kõige tõenäolisem, jättes samas põhitegevusse (sh personali) investeerimata ja rahalisi reserve loomata. Praegu on edukad ja jätkusuutlikud need ettevõtted, kellel on olemas piisav finantsvõimekus ja kindlad tarnekanalid.

Ega ühe suurettevõtte turult lahkumine ei tähenda seda, et jääb järele tühi koht.

Teada on, et ettevõte küll lahkub turult, kuid asemele tuleb uus, kus töötajad on endise turult lahkunud ettevõtte töötajad ja nõnda tegutsetakse edasi.

Tõsi - omaette probleem on ettevõtetega, kelle äritegevus põhineb n-ö maksude optimeerimisel ehk sisuliselt maksupettusel ja kus tegutsemise skeem on analoogne kütuseäris kasutatavaga. Paraku riigistruktuuride võimekus nende ettevõtetega tõsiselt tegeleda jätab praegu veel soovida. Summad, mis jäävad maksudena riigieelarvesse laekumata, on märkimisväärsed.

Jälgides turul toimuvat, saab tõdeda maksupettust viljelevate ettevõtete arvu kasvu.

See on tõsine probleem, millega on silmitsi kogu Eesti metalliäri, mistõttu selles äris ausat mängu mängivad ettevõtjad ootavad riigilt kiiret ja otsustavat tegutsemist.

Üldiselt aga mõjutab maailma metalliturgu kõige rohkem kiiresti arenev Aasia regioon.