Muuga terminal 2 - panus Vene Raudteele

Tallinna Sadama esindajate arvates pole sadama operaator Muuga CT võimeline tagama kaubavoogusid uue projekti jaoks ning seega ei peeta vajalikuks nende laienemist. Kuna Muuga CT ei suuda tagada kaubavooge, peab Tallinna Sadam ettevõtte pretensioone hanke tulemuste kohta alusetuks. See-eest usutakse, et sadamale võivad rohkem raha tuua just venelased.

Tallinna Sadama kommertsdirektori Erik Ringmaa sõnul oli konteineriterminali laienduse pakkumiste hindamise peamine kriteerium Tallinna Sadama kasum, mis koosneb kolmest osast: ehitusõiguse tasu, tasu terminali infrastruktuuri kasutamise eest (arvestatakse käideldud veoste alusel) ja sadamamaksud, mis sõltuvad terminali käideldavatest veosemahtudest. Sadama nõudmisel tuli esitada ka pangagarantiid.

"Rail Garant võitis, kuna vastavalt nende projektile tuleb Tallinna Sadama üldtulu suurem kui Muuga CT projektis," kinnitas Ringmaa.

Viidates konfidentsiaalsusele keeldus ta nimetamast konkreetseid numbreid.

Rail Garanti kaasomaniku Nikolai Falini sõnul korraldas ettevõte spetsiaalselt sadama juhatuse liikmete kohtumisi Venemaa klientidega.

"Et Tallinna Sadama juhid saaksid veenduda, et nad tahavad tõepoolest meiega koostööd teha," lisas Falin.

Sellise hanke põhitingimuse tõlgendusega ei ole nõus Muuga CT omaniku ASi Transiidikeskus juhtkond. Nagu väidab Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee, pidanuks Tallinna Sadam võitja määramisel lähtuma projekti rahavoogude jooksvast maksumusest.

"Midagi muud hanketingimustest mina välja ei lugenud," selgitas Laidvee.

Venemaalt kaup tulema ei hakka. Muuga CT juhatuse liikme Sergei Artjomovi arvates ei õnnestu Rail Garantil kaasata Venemaalt lisamahte. Esiteks sellepärast, et terminali ehitamine võtab aega vähemalt kaks aastat, mis välistab igasugused Venemaalt tulevad kaubavood.

Teiseks, projektis on juttu konteinerivedudest, aga need on üksikute, mahuliselt piiratud kaubapartiide veod ning seda kaubavoogu ei saa mitmekordistada, kui ei ole nõudlust.

Kolmandaks, Venemaa Raudtee ei kinnita raudteeveoplaane Eesti kohta.

"Oma jutuga Venemaa ekspordi suurendamisest viib Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli kõiki eksitusse. Sellest ei saa juttugi olla. Rail Garant ei saa tuua kaupu Muuga sadamasse, kuna Venemaa Raudtee ei kinnita sellise tarne plaani ja sunnib tarnijat suunama kaubad Venemaa sadamasse," seletas Artjomov.

"Minu sõnu kinnitavad praktiliselt tühjad Venemaa ettevõtetele kuuluvad terminalid. Isegi nemad ei saa luba raudteevedudeks," rääkis Artjomov.

Artjomov rõhutab, et mullu ei õnnestunud korraldada isegi tühjade konteinerite tagasitoomist regulaarse rongiga.

Muutunud on ka naftatoodete logistika: nüüd tuuakse need enamjaolt meritsi, mitte mööda raudteed. Põhjus sama - Venemaa Raudtee plaanid on kinnitamata.

Huvi üks - argumendid erinevad. Muuga CT lubas töödelda rohkem konteinereid.

"Meie garanteerisime 550 000 TEU töötlemist ainuüksi uuel alal, samas kui Rail Garant kõigest 270 000 TEUd. Tallinna Sadam määras aga terminali maksimaalseks võimsuseks 360 000 TEUd. Kes seda arvutas?" ei saa Artjomov aru.

"Meie terminal asub 21 hektari suurusel alal ning selle maksimaalne tehniline võimsus on 450 000 TEUd aastas, uue terminali suuruseks tuleb aga 27 hektarit ning võimsuseks 360 000 TEUd. Kas sadam on nõus, et operaator ehitab halva terminali?" küsis Laidvee.

Artjomovi sõnul on Muuga CT-l juba olemas võimused, mida Rail Garant peab alles ehitama. "Need on kontoriruumid, raudtee, laod, veokite töötlemise platsid, konteinerite laoplatsid. Osa alast eraldatakse muude asjade jaoks. Meie dokumentide järgi aga kogu 27 hektarit jäävad ainult konteinerite alla. Tegeletakse ka ala suurendamisega, mis annab suured eelised stividorteenuste turul," seletas Artjomov.

Ringmaa sõnul ei ole 360 000 TEUd kindel arv. "Me ei kasuta keerulisi matemaatilisi mudeleid, kuna neid lihtsalt ei ole olemas," ütles Ringmaa.

Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare on veendunud, et 360 000 TEUd on konservatiivne hinnang. "Võimalik, et Rail Garant arvestab, et esialgu suuri laevu nende juurde ei tule. Raudtee osa aga hindasid nad adekvaatselt. Praegu on reaalne vedada mööda raudteed kuni 400 000 TEUd aastas."

Venelastel on lihtsam Venemaa Raudteed nõusse saada. Falin on veendunud, et veosed Venemaalt hakkavad ikkagi tulema. Esiteks, ajaks, mil terminal hakkab täisvõimsusega tööle, jääb Venemaa Läänemere sadamate võimsustest juba väheks. Teiseks, kaubavoogude suurenemist planeeritakse tankkonteinerite arvel. Falini sõnul ei taha Venemaa sadamad tankkonteineritega eriti töötada, kuna nende jaoks nõutakse erilubasid. "Peterburis nendega praktiliselt ei töötata. Neid võib suunata läbi Kroonlinna, kuid seal ei ole sadam raudteega ühendatud, aga autoveod Peterburist näiteks Permi on problemaatilised," ütles ta. Rail Garant teenindab selliseid suuri ettevõtteid nagu SIBUR, Rosneft ja Lukoil. SIBUR ehitab Tobolskis uut tehast, mida tahetakse käivitada aastatel 2013-2014. Tehas hakkab tootma ja eksportima polipropüleeni.

Praegu peab Rail Garant klientidega läbirääkimisi ekspordi lisavoo suunamiseks Muuga sadamasse.

Rail Garanti edusse usub ka Vare. "Neil on suured võimalused, muidu nad ei oleks nii suur raudtee-ettevõte." Ta ei usu, et võimsused jääksid tühjalt seisma.

Euroopa asemel kaks Aafrikat. Falin arvab, et Muuga CT esindajad muretsevad kaotuse pärast asjatult. "Kavatseme saavutada terminali täisvõimsuse viie aasta pärast. Selleks ajaks kaubavood suurenevad ning olemasolevatest võimsustest jääb selgelt väheks. Veoseid jätkub kõigile," ütles Rail Garanti kaasomanik.

Laidvee aga väidab, et kahe terminali jaoks kohta ei jätku. "Tõeline terminal peab olema vähemalt 50 hektarit suur. Praegu Muuga CT terminali konfiguratsioon on "Aafrika+". Rail Garandil tuleb ka "Aafrika", kuid miinusmärgiga. Me ei vaja kaht "Aafrika" terminali, kui võib teha ühe "Euroopa" terminali," arvas Laidvee.

Vare arvates muudab Rail Garanti võit terminalide teenused odavamaks.

Muuga CT väite järgi on uus ala loodud nende projekti alusel nende terminali laiendamiseks.

Tallinna Sadam on nõus andma üle ainult osa 27 hektarist (8 hektarit), mis Transiidikeskuse juhatuse esimehe Erik Laidvee arvates on kehtiva lepingu tingimuste rikkumine.

Tema sõnade kohaselt ei ole nad seni asja kohtusse andnud, kuna lootsid Tallinna Sadamaga kokkuleppele jõuda. "Isegi osalesime samas hankes ja tegime parima pakkumise. Meil ei jää muud üle, kui minna kohtusse," ütles Laidvee.

"Muuga CT ei ole seda ala projekteerinud," teatas Tallinna Sadama kommunikatsioonijuht Sven Ratassepp. "Kunagi projekteerisid nad ala enda laiendamiseks ning on selle ka juba saanud. 27 hektari suuruse ala projekti tellisime aga meie."

Nagu seletas tollane transpordiminister Raivo Vare, ei saanud Muuga CT taotleda 27 hektarit, kuna esialgu ei olnud ala täpne suurus teada. "Varem oli Muuga CT terminalist itta jääv ala tühermaa. Siis ehitati sinna söeterminal ning selle ja CT vahele tekkis tühi maa," ütles Vare.

Vare sõnul ei tahtnud keegi tol hetkel seda ala endale, kuna sadam veel ei teadnud, mida sellega teha. Siis otsustas Tallinna Sadam ehitada konteineri-, metalli- ja vedelkeemiaterminali ning laiendada raudteejaama. "Pärast seda hakkas projekt liikuma ja Muuga CT-l tekkis selle vastu huvi," meenutas Vare.

Tema sõnul sai 27 hektarit selgeks alles siis, kui sadam taotles Euroopa raha eraldamist.

Ratassepp on hämmeldunud, milleks Muuga CT tahab oma ala laiendada. Selle olemasolev võimsus lubab töödelda 450 000 TEUd, samas kui 2010. aastal töötles terminal ainult 150 000 TEUd. "Neil ei ole veoseid, milleks on neile veel 27 hektarit vaja?" küsis ta.

Laidvee arvates võivad nii arutada ainult täielikud võhikud. "Tingliku konteinerite arvu saamiseks, mida suudab sadam töödelda ohutult ja kvaliteetselt, tuleb 450 000 TEUd korrutada umbes 0,6ga. Teie auto võib ehk ka arendada kiirust 200 km/h, kuid kas teie hakkate nii kihutama?" tõi Laidvee võrdluse.