• OMX Baltic0,07%271,68
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn0,08%1 733
  • OMX Vilnius0,07%1 065,48
  • S&P 500−0,9%5 916,89
  • DOW 30−0,86%42 624,1
  • Nasdaq −1,05%19 515,62
  • FTSE 100−0,35%8 121,01
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%112,23
  • OMX Baltic0,07%271,68
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn0,08%1 733
  • OMX Vilnius0,07%1 065,48
  • S&P 500−0,9%5 916,89
  • DOW 30−0,86%42 624,1
  • Nasdaq −1,05%19 515,62
  • FTSE 100−0,35%8 121,01
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%112,23
  • 29.03.11, 07:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sillamäe ekspordi tormiline kasv

Kui Eesti tervikuna on alles praegu jõudmas ekspordi ja impordi tasakaaluni, siis Sillamäel on eksport ületamas importi juba vähemalt viimased seitse aastat.
„Sillamäe on Eestile ekspordivärav, kust kaudu kaup sisse ja välja käib. Kui idapiir oleks natuke parem, siis mitmekordistuks selle värava kaudu käiv kaup kohe,“ ütles Sillamäe SEJ AS juht Ago Silde.
„Ida-Virumaa on traditsiooniline suurtööstuse piirkond. Kuna meie kodumaa siseturg ei ole tööstustoodetele suunatud, seega läheb see kõik ekspordiks,“ lausus Ecometal ASi omanik ja nõukogu esimees Tõnis Kaasik.
Sillamäe ekspordi taga on kolm ettevõttegruppi: Silmet, Sillamäe sadam koos terminalidega ja Ecometal AS.
„Terase mõtlemisega võiks Sillamäe olla paljudele linnadele eeskujuks. Me kasutame ära seda, mille on loonud tublid inimesed enne meid. Lisaks sellele oleme tarkade inimestena teinud juurde investeeringuid,“ kommenteeris Silmet Grupi juhatuse esimees ja Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi Sillamäe ekspordi kasvutrendi.
Vähi arvates meelitab Sillamäe ettevõtteid sellega, et on kompaktne linn, ilus, puhta mereõhuga, seal on palju spordirajatisi, haridusasutusi. “Loomulikult sadam ja sadamas tegutsev vabatsoon. Kindlasti ka  geograafiline asukoht ja kui Venemaaga suhted paranevad, siis muutub see geograafilise asukoha poolest kõige paremaks tootmiskohaks ja transiidikohaks,“ lausus Vähi.
Kaasiku sõnul võib finantsvahendajaid ja rahakeerutajaid olla igal pool, aga Sillamäe on traditsiooniliselt võimsa tööstuspotentsiaaliga, eelkõige on seal inimesed, kes on motiveeritud suurtööstustes töötama.Tiit Vähi loodab, et järgmise seitsme aasta jooksul saab öelda, et eksport on Sillamäel topelt 11,5 korda kasvanud.
Haruldasi muldmetalle tootev Silmet on kasvatanud oma ekspordimahtu igal aastal, tootmise arendamisel loodab ta tulevikus koostööd teha ka Eesti teadlastega. Börsile minekust ei ole Vähi aktsionäridega rääkinud. „Saame aktsionäridega kokku teises kvartalis, kus me tavaliselt arutame strateegilisi küsimusi. Ma ei ütle, kas me seda küsimust arutame,“ märkis Vähi.Silmeti tegevjuhi David-James O’Brock-Kaljuvee sõnul kasvatas ettevõte sel aastal eksporti kaks korda. „Sel aastal võiksime seda teha veel kahe korra võrra. Me tahame kogu aeg kasvada,“ ütles O’Brock-Kaljuvee.
Akude ümbertöötlemisfirma Ecometali omaniku ja nõukogu esimehe Tõnis Kaasiku sõnul ekspordib nende ettevõte jämedalt 100 protsenti, sümboolne kogus läheb ka Eesti turule. Kaasiku sõnul on ettevõtte kasvatanud oma ekspordimahtu aastatega nii palju, kui palju on nende müük kasvanud, sest algusest peale on kogu toodang läinud ekspordiks. „Oleme viimastel aastatel üsna stabiilselt tootnud. Müügitulu numbrid kõiguvad seetõttu, et maailma turuhinnad kõiguvad,“ ütles Kaasik. Ettevõtte müüb pliid Londoni börsi hinnaga, mis kukkus kriisiaastatel üle kolme korra, aga 2008. aastal tuli see uuesti üles. „Eelmisel aastal jäi eksport alla 300 miljoni krooni, rekord ulatub üle 300 miljoni krooni,“ kommenteeris Kaasik.Kaasiku sõnul on ettevõte viimastel aastatel täisvõimsusel töötanud. „Loodame toota 12 000 tonni pliid ja pliisulamit aastas. Aasta algusest peale oleme paremas graafikus kui eelmisele aastal samal ajal,“ rääkis ta.
Energiafirma Sillamäe SEJ juhi Ago Silde sõnul nemad abistavas funktsioonis. „Meie toorme välja- ja sisseveoga ei tegele, aga abistame, et toorme saaks laeva peale ja sealt maha,“ rääkis ta.
Silde sõnul on Sillamäe ekspordi nimel tehtud palju tööd, ekspordi kasvu toob Sillamäe sadam. „Need viljad hakkavad järjest rohkem kätte jõudma,“ lausus Silde.
Silde märkis, et Sillamäel on kätte jõudnud selline moment, kus ettevõtjad on oma panuse kogunud ning tahavad nüüd seda realiseerida. “Me teeme tõsist rahvusvahelist koostööd  mitte ainult energeetika valdkonnas, vaid ka transiidi ja sadamate alal. Ning oleme leidnud endale väga head partnerid,“ nentis Silde.Vähi sõnul oli eelmine aasta kõikide ettevõtjate jaoks väga hea aasta. „Sellest aastast loodame, et tuleb parem veel aasta. Oleme lugenud läbi uue valitsuse koalitsioonilepingu ja näeme, et see toetab ettevõtlust, mille üle on meil hea meel. Järelikult käivitame praegu need investeerimisplaanid, mida ei ole veel käivitatud. Vaatame tuleviku optimismiga ja kindlasti eksport suureneb veelgi,“ nentis Vähi.
 
Kommentaar:Tõnis Kalberg,Sillamäe aselinnapea Kui statistikat analüüsida, on Ida-Virumaa väliskaubanduse bilanss positiivne, maakonna eksport on suurenenud vähesel määral, kuid oluliselt on suurenenud Sillamäe osa maakonna ekspordi mahus. Ekspordi kasvu tagavad peaasjalikult Sillamäe sadam ja sadama territooriumil tegutsevad terminalid. Sillamäe on samas saanud areneda vaid viis aastat ning see periood on langenud majanduslikult ja poliitiliselt keerukasse aega. Seetõttu on kindlasti oodata sadama ja terminalide kaubakäibe suurenemist, samuti sadama laienemist. Eelkõige ootame konteinerterminali arengut ja linna jaoks oleks eriti oluline reisiliikluse avamine.Sellel aastal on sadamas plaanis europarkla ehitus, praegu on koostamisel juurdesõidutee projekteerimine Tallinna maanteelt ja teise juurdesõidutee projekteerimine reisiterminali juurde.
Teadmiseks
• Eestis tervikuna oli ka 2010. aasta väliskaubanduse bilanss negatiivne -488 282 917 eurot, mis on kõigi aegade parim tulemus, kuid sellegipoolest hirmuäratavalt suur.  Samal ajal oli Ida-Virumaa näitaja positiivne 234 929 232 euroga ja sealhulgas Sillamäe linn 146 208 769 euroga plussis.• Sillamäe osa moodustas mullu kogu Eesti ekspordist 4,7%, elanikkonnast aga vaid 1,2%. Seega toodab iga sillamäelane keskmiselt 3,9 korda rohkem eksporti kui Eesti elanikud keskmiselt, kusjuures erinevalt muust Eestist hoiab Sillamäe ka oma väliskaubanduse bilansi positiivse. Teisisõnu – ostab vähem kui müüb ehk talitab nii, nagu õige peremees peabki.• Ida-Virumaa ekspordist moodustab Sillamäe osa juba 61,3% ja see kasvab pidevalt.
Mis on mis
• AS Ecometal on asutatud 1999. aastal eesmärgiga rajada Eestisse tänapäevane Euroopa Liidu patareidirektiivi nõuetele vastav vanade pliiakude ümbertöötlemistehas. Tehase asukohaks sai Sillamäe kui arenenud infrastruktuuriga tööstuspiirkond, kus võib suhteliselt kergesti leida metallitöökogemusega tööjõudu. 2003. aasta sügisel tööd alustanud tehase võimsus on kuni 20 000 tonni vanu akusid aastas. Töödeldavad akud kogutakse peaasjalikult Balti riikides, osalt ka Soomes. Ümbertöötamise tulemusena saadud 12 000 tonni pliid ja pliisulameid, 1000 tonni polüpropüleeni müüakse valdavalt Euroopa akutööstustele tagasi. Ära kasutatakse nii elektrolüüt kui plastik. Jäätmed moodustavad 7-10 protsenti akude mahust.• AS Sillamäe SEJ on 1997. a moodustatud ning Sillamäe Vabatsooni territooriumil tegutsev eraõiguslik ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 50% AS Silmet Grupp, 25% Famer Holding OÜ ja 25% Optial Holding OÜ. Ettevõtte põhitegevusaladeks on elektri- ja  soojusenergia tootmine, jaotamine ning müük.• AS Silmet on üks Euroopa suurimaid haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootjaid. Haruldaste muldmetallide aastatoodangu maht ulatub 3 000 tonnini,  haruldastel metallidel 700 tonnini. 99% tootmises kasutatavatest materjalidest ostetakse väljastpoolt Eestit ja 99% toodangust müüakse Eestist välja. Silmetil on kliente ja materjalide tarnijaid igas maailmajaos - Aasias, Euroopas, SRÜ riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
Autor: Alyona Stadnik, Silvia Kruusmaa

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 08:00
Miks tasub laenupakkumisi võrrelda?
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele