EL meelitab investoreid

Toona õnnestus kollapsit vältida. Nüüd püüab EL veenda ja meelitada investoreid, et nad jätkaksid Kreeka rahastamist ning ostaksid maksmisele tulevate võlakirjade asemel uusi võlakirju. Ehk teisisõnu, et nad oma raha järsult Kreekast välja ei viiks, selgitas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn agentuuri Bloomberg telekanalile eile antud intervjuus.

„Viini algatus on andnud positiivseid õppetunde,“ märkis Rehn. „Peamine idee on selles, et pangad jäävad vabatahtlikult investoriteks edasi.“

Viini algatus moodustas olulise osa IMFi eestvedamisel Ungari, Rumeenia, Läti ja Serbia toetuseks 2009. aastal kokku pandud abipakettides. Selle palani järgi teatasid pangad nagu UniCredit SpA (UCG) ja Societe Generale, mis olid Ida-Euroopas suured laenuandjad, et ei pane oma harukontoreid neis riikides kinni ning et neile tagatakse piisav kapital.

Samuti taotletakse, et pangad vabatahtlikult Kreekale antud laene pikendaksid. Mida aga püütakse igal juhul vältida, on võlgade restruktureerimine, mida reitingugentuurid tõlgendaksid kasvõi osalise pankrotina, ütles Rehn.

„Võlgade restruktureerimist laual ei ole, seda kaardid ei näita, see ei ole osa meie plaanist,“ ütles Rehn.

Samuti on äärmiselt oluline, et Kreeka nn primaarsest defitsiidist lahti saaks, ehk oma tulud ja kulud ilma laenuintresse arvestamata vastavusse viiks, ütles Rehn.

Euroopa finantsametnikud peavad Kreeka abi osas kokkuleppele jõudma hiljemalt juuni lõpuks, et kindlustada Rahvusvahelise Valuutafondi väljamaksete jätkumine Kreekale läinud aastal heaks kiidetud abipkaetist.

Milline on Kreeka täiendav abivajadus, peaks selguma lähipäevil, kui IMFi, Euroopa Keskpanga ja ELi inspektorid Kreeka majandusolukorra analüüsi valmis saavad. Vähemalt osa rahast peab tulema uuest abipaketist.

Reitinguagentuur Moody’s andis aga Kreekale kolmapäeval uue löögi, kärpides riigi niigi spekulatiivset reitingut veelgi madalamaks. Selle järgi on 50%-ne tõenäosus, et Kreeka peab lähima viie aasta jooksul oma võlad restruktureerima.