- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,33%270,76
- OMX Riga−0,48%881,75
- OMX Tallinn0,53%1 739,37
- OMX Vilnius−0,04%1 043,95
- S&P 500−1,4%5 865,83
- DOW 30−0,9%43 358,38
- Nasdaq −2,24%18 679,74
- FTSE 100−0,09%8 063,61
- Nikkei 2250,28%38 642,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,56
- OMX Baltic0,33%270,76
- OMX Riga−0,48%881,75
- OMX Tallinn0,53%1 739,37
- OMX Vilnius−0,04%1 043,95
- S&P 500−1,4%5 865,83
- DOW 30−0,9%43 358,38
- Nasdaq −2,24%18 679,74
- FTSE 100−0,09%8 063,61
- Nikkei 2250,28%38 642,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EL meelitab investoreid
Toona õnnestus kollapsit vältida. Nüüd püüab EL veenda ja meelitada investoreid, et nad jätkaksid Kreeka rahastamist ning ostaksid maksmisele tulevate võlakirjade asemel uusi võlakirju. Ehk teisisõnu, et nad oma raha järsult Kreekast välja ei viiks, selgitas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn agentuuri Bloomberg telekanalile eile antud intervjuus.
„Viini algatus on andnud positiivseid õppetunde,“ märkis Rehn. „Peamine idee on selles, et pangad jäävad vabatahtlikult investoriteks edasi.“
Viini algatus moodustas olulise osa IMFi eestvedamisel Ungari, Rumeenia, Läti ja Serbia toetuseks 2009. aastal kokku pandud abipakettides. Selle palani järgi teatasid pangad nagu UniCredit SpA (UCG) ja Societe Generale, mis olid Ida-Euroopas suured laenuandjad, et ei pane oma harukontoreid neis riikides kinni ning et neile tagatakse piisav kapital.
Samuti taotletakse, et pangad vabatahtlikult Kreekale antud laene pikendaksid. Mida aga püütakse igal juhul vältida, on võlgade restruktureerimine, mida reitingugentuurid tõlgendaksid kasvõi osalise pankrotina, ütles Rehn.
„Võlgade restruktureerimist laual ei ole, seda kaardid ei näita, see ei ole osa meie plaanist,“ ütles Rehn.
Samuti on äärmiselt oluline, et Kreeka nn primaarsest defitsiidist lahti saaks, ehk oma tulud ja kulud ilma laenuintresse arvestamata vastavusse viiks, ütles Rehn.
Euroopa finantsametnikud peavad Kreeka abi osas kokkuleppele jõudma hiljemalt juuni lõpuks, et kindlustada Rahvusvahelise Valuutafondi väljamaksete jätkumine Kreekale läinud aastal heaks kiidetud abipkaetist.
Milline on Kreeka täiendav abivajadus, peaks selguma lähipäevil, kui IMFi, Euroopa Keskpanga ja ELi inspektorid Kreeka majandusolukorra analüüsi valmis saavad. Vähemalt osa rahast peab tulema uuest abipaketist.
Reitinguagentuur Moody’s andis aga Kreekale kolmapäeval uue löögi, kärpides riigi niigi spekulatiivset reitingut veelgi madalamaks. Selle järgi on 50%-ne tõenäosus, et Kreeka peab lähima viie aasta jooksul oma võlad restruktureerima.
Seotud lood
Euroopa Liidu ja IMFi inspektorid saavad täna valmis hinnangu Kreeka erastamisplaanidele ja uutele kokkuhoiumeetmetele, mis oleks aluseks Kreeka uuele abipaketile.
Reitinguagentuur Moody’s kärpis Kreeka spekulatiivse reitingu täna veel spekulatiivsemaks, langetades seda kolme pügala võrra tasemele Caa1 ja jättes väljavaate negatiivseks.
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on läkitanud oma kolleegidele kirja, milles annab teada, et selleks, et Saksamaa Kreeka uues abipaketis kaasa lööks, peavad lahenduses osalema ka Kreeka võlausaldajad.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.
Oleg Gross: riik võiks meid vähem segada
Oleg Gross: riik võiks meid vähem segada
Äripäeva TOPid
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Lisatud Läänemaa ettevõtete TOP
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
6
Viimased uudised
Oleg Gross: riik võiks meid vähem segada
Tagasi Äripäeva esilehele
