• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 19.07.11, 09:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tavid jätkas mullu ülikasumlikult

2009. aastal devalveerimispaanika tõttu 124 miljonit krooni kasumit teeninud AS Tavid teenis ka mullu võrdväärse 120 miljoni kroonise kasumi.
2009. aasta aruandes oli Tavidi juhtkond tuleviku suhtes asjatult skeptiline. „Tuleviku suhtes oleme väga skeptilised ja prognoosime, et 2010. aasta majandustulemused tulevad oluliselt tagasihoidlikumad,“ seisis Tavidi 2009. aasta tegevusaruandes. Tegelikult läks aga teisiti ning 2010 peaaegu korrati toonast rekordilist kasumit.
90% ulatuses Alar Tammingule kuuluva (10% kuulub Kuno Rääkile) Tavidi puhasrentaablus on kadestamisväärne – tunamullu 63 ja mullu 62%. Eelmise aasta aruandes kirjutab firma, et tulud jagunesid võrdselt kolme peamise teenuse vahel – valuutavahetus, maksevahendus ja kulla ost-müük. Kusjuures ehtekullaga kauplemist alustas Tavid alles 2010. aastal ja uus äri käivitus aruande järgi „ootuspäraselt“.
Kasuminumbrit upitas ka investeerimiskulla varumine. Kui 2009. aastal oli Tavidi bilansis investeerimiskulda 47 miljoni krooni väärtuses, siis 2010. aasta lõpuks juba ligi 144 miljoni krooni eest ehk umbes 300 kilo. Kuna kulla hind püstitab üha uusi rekordeid, tõotab suur kullakogus Tavidile jätkuvalt kasu tuua.
Tavidi juhatus muutus 2010. aastal senisest üheliikmelisest kolmeliikmeliseks ning juhatusse kaasati lisaks Kuno Rääkile Tavidi rahavoogude juht Jüri Martin (enne juhatusse saamist kuulus ta nõukokku) ja arendusjuht Roman Lossman. Nõukogus jätkavad Alar Tamming, Meelis Atonen ja Lauri Haasma.
Sarnaselt 2009. aasta aruandes väljendatud pessimismiga ei oota Tavidi juhtkond roosilisi tulemusi ka käesolevalt aastalt. Vähem kui kuu aega tagasi allkirjastatud mulluses aruandes seisab: „Tuleviku suhtes oleme seoses euro kasutuselevõtuga Eestis väga skeptilised ja prognoosime, et 2011. aasta majandustulemused tulevad oluliselt tagasihoidlikumad just Eesti ettevõttes. Näeme ette ka koondamisi 2011. aastal.“ Saame näha, kas seekord on pessimismiks põhjust või üllatab Tavid end jälle ülihea tulemusega.
Tavidi kontserni kuuluvad lisaks emafirmale AS Tavid veel Eestis OÜ Mündipood, Soomes Tavex OY, Rootsis Tavex AB, Taanis Tavex A/S, Lätis Tavex SIA ja Bulgaarias Tavex EOOD. Kõige noorem on tütarettevõte Taanis, mis asutati eelmise aasta lõpus.
Aasta lõpu seisuga töötas kontsernis 126 inimest, kellele maksti töötasuks välja ligi 29 miljonit krooni. Kontserni nõukogu liikmete tasu ulatus 1,9 ja juhatuse liikmete oma 4,9 miljoni kroonini.

Seotud lood

Uudised
  • 07.07.10, 11:02
"See oli ninanips panikööridele" 
Tavid teenis eelmisel aastal üle 80 miljoni krooni erakorralist tulu, tehes tehinguid välisinvestoritega, kes kartsid krooni devalveerimist.
Uudised
  • 29.04.11, 11:53
Tavid sai makseasutuse tegevusloa
Finantsinspektsioon väljastas makseasutuste ja e-raha asutuste seadusest tulenevalt makseasutuse tegevusloa Tavid AS-ile.
Börsiuudised
  • 12.03.11, 13:14
Tamming: müüksin Tavidi 20 aasta kasumi eest maha
Läti kullakaupleja läks alternatiivbörsile, kuna tahab 20 aasta kasumit kiirelt kätte saada - müüksin ka Tavidi sellise kasumiga maha, sõnas Tavidi omanik Alar Tamming.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele