Majandusekspert Kristjan Lepiku sõnul ilmestab Dexia panga päästmine lääneriikide suhtumist, et võlakirjaomanikke tuleb igal juhul kaitsta, kuid see suunab riskid maksumaksjaile.
Belgia riik on asunud raskustes Dexia panka päästma, andes sellele garantiisid esialgses summas 90 miljardit eurot, mis on ligi veerand Belgia SKPst.
"See on väga suur suurusjärk, mis juhtumisi väga kiiresti sai Belgia poolt heaks kiidetud ning mille eest maksumaksjale tõenäoliselt arveid hakatakse esitama," ütles Lepik ERRile.
"Ma olen seda meelt, et pankade hoiustajad peab kindlasti ära kaitsma, kuid lisaks aktsionäridele peaks kaotusi kandma ka pankade võlakirjaomanikud," märkis ta.
"Täna on lääneriikides meelestatus, et võlakirjaomanikke tuleb kaitsta, kuna vastasel juhul võiks suuri probleeme tekkida finantssüsteemis, kuid selline suhtumine on toonud kaasa olukorrad nagu Iirimaal, kus riik pankade võlakirjaomanike kaitsmisega tõi väga suured kohustused maksumaksjale," rääkis Lepik.
Seotud lood
Hiljuti on kerkinud üles Prantsuse-Belgia pangandusgigandi Dexia probleemid, kirjutab Stratfor.
Massiliselt Kreeka võlakirju omav Belgia-Prantsuse Dexia pank on suurtes finantsraskustes ning tehakse pooleks, kirjutab Belgia päevaleht De Standaard. Plaanis on jagamine nn heaks ja halvaks pangaks.
Kogu Kreeka pangandussüsteemist suurema Prantsuse-Belgia suurpanga Dexia päästmine otsustati esmaspäeva varastel hommikutundidel.
Suure osaluse tõttu Kreekas raskustesse sattunud Dexia pank läheb riigistamisele. Dexia on seega esimene Euroopa pangakriisi ohver.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.