Endise nõuniku kohtutee jätkub

Harju maakohus mõistis septembri lõpus nii Oppari kui Nielseni pistisesüüdistuses õigeks koosseisu puudumise tõttu, kuna kohtu hinnangul prokuratuuri esitatud tõendid süüdistust ei toetanud.

„Otsus on oma motiveeringus vastuoluline ja puudulik ning otsusest puudub osaliselt süüdistuse seisukohalt oluliste tõendite analüüs,“ põhjendas prokurör Triin Bergmann apellatsiooni esitamist. Tema hinnangul on osad tõendid kohtuotsuses täiesti avamata jäetud või neid on avatud ainult kohtu järeldustega kokkulangevas osas. Prokuröri sõnul tuleks kohtuotsus tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse olulise rikkumise tõttu, kuivõrd kohus on vääralt sisustanud mõjuvõimuga kauplemise ja pistise andmise ning võtmise koosseisu.

Tallinna ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis nõuab Bergmann Opparile endiselt kuuekuulist tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Nielsenile nõuab Bergmann kolmekuulist tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.

Prokuratuur süüdistab Opparit selles, et ta veel põllumajandusministeeriumis Helir-Valdor Seederi nõunikuna töötades sai Nielsenilt 400 000 krooni (25 500 eurot) intressivaba laenu. Lisaks sai ta pärast ministeeriumitöölt lahkumist kalafarmi arendama pidanud ASlt FjordFresh Holding töö eest ettemaksuna üle poole miljoni krooni (32 000 eurot). Samuti kutsus Nielsen ta ligi 450 miljoni euro suuruse kalafarmi projektiga tegelenud firmasse tööle ja lubas osalust. Süüdistuse alusel oli tegemist soodustustega, mille eest Oppar pidi vastutasuna kasutama oma mõju põllumajandusministeeriumis, et saavutada Nielsenile ja FjordFreshile soodsaid otsuseid. Oppar pidi süüdistajate hinnangul toetama Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu liikmena FjordFreshile riigi garantiiga laenude andmist ning garanteeritavate laenusummade suurendamist. Seejuures pidi ta osalema Nielseniga seotud ettevõtete rahastamistaotluste, sealhulgas laenu- ja garantiitaotluste läbivaatamisel ja otsustamisel.

Enne kohtuasja algust teatasid nii Oppar kui Nielsen, et tegemist on nende jaoks jabura süüdistusega. Oppari sõnul ei olnud uurijad endale isegi täpselt selgeks teinud, milliseid toetusi MES nii suurele projektile üldse anda saab. Riigi garantiiga laenude saamist omavahel tõepoolest arutati, kuid need puudutasid Taani riigi pakutavaid garantiisid, mitte Eesti ja MESi omi. Oma ministeeriumitöö ajal võetud laenu Oppar deklareeris ning maksis hiljem selle pealt ka enda sõnul intressi.

Lisaks õigeksmõistvale otsusele mõistis Harju maakohus kummalegi kohtualusele menetluskulude katteks riigilt välja 35 000 eurot, ehkki Oppar palus hüvitada üle 55 000 ja Nielsen üle 58 000 euro eest õigusabi kulusid. Õigusabikulude hüvitamiseks täies ulatuses esitasid apellatsiooni ka mõlemad süüdistatavad. Opparit kaitsva vandeadvokaat Aivar Pilve sõnul määras kohus menetluse keerukust arvestades hüvitist põhjendamatult vähe.

Oppari ja Nielseni juhitud kalafarmi projekt ise läks mullu pankrotti, kuna põhiinvestoriks olnud teine taanlane, sealne suurettevõtja Karsten Ree, taganes investeerimiskokkuleppest.