Kreeka võlgade restruktureerimine ja Euroopa pankade rekapitaliseerimine on tihedalt seotud euroala 440 mld eurose päästefondi EFSF võimendamisega, mille üle vaidlused Brüsselis alles jätkuvad.
Wall Street Journal vahendab, et lauale jäänud kahest alternatiivist visandavad mõlemad kindlustuse andmist euroala võlakirjade ostjatele. Euroopa Keskpanka kaasav lahendus näib seega mängust väljas olevat.
Üks alternatiiv on luua eraldi sihtotstarbeline fond või „meede“, mille ainus eesmärk on pakkuda investoritele võimalike kahjude vastu kindlustust. Idee on luua n-ö bazuuka, millega saaksid liituda ka erasektori investorid ja riiklikud investeerimisfondid.
Sellise lähenemise üks eelis on, et fondil oleks vaid üks selge eesmärk, selle asemel, et jagada EFSFist vahendeid ka pankade rekapitaliseerimiseks ja abilaenude andmiseks.
Eesmärk on kaasata piisavalt erainvestoreid ja teisi rahastamisallikaid, et fond oleks piisavalt suur ka selliste riikide nagu Itaalia ja Hispaania laenamiskulude kontrolli all hoidmiseks.
Teine alternatiiv on naaseda idee juurde, kus EFSF pakuks investoritele kindlustust otse. Samas kaheldakse selle plaani osas üha enam, kas see ikka loob piisavalt tugeva tulemüüri ohus riikide ümber (Itaalia võlakirjaturu maht on 1,9 triljonit eurot), et turgude usaldus tagasi võita. Itaalia kindlustamine võib ohtu seada Prantsusmaa AAA tasemel reitingu, mis on üks tugitalasid, et EFSF turult odava hinnaga laenu saaks.
"Täna valmistame ette otsuseid kolmapäevaks (mil toimub veel üks Ülemkogu - toim.)," ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel enne pühapäevast ELi valitsusjuhtide kohtumist. "See puudutab tehnilisi detaile ja keerulisi protsesse näiteks EFSFi toimimise kohta," tsiteeris agentuur Reuters. "Tänaselt kohtumiselt ei maksa otsuseid oodata, pigem sünnivad need kolmapäeval."
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eile eurogrupi koosolekul Kreeka olukorda ja maksevõimet arutanud rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et juulis Kreekale kokku lepitud abipakett räägitakse uuesti läbi ning ilmselt tuleb neil, kes Kreekasse n-ö raha tegema läksid, suurem kahjum sisse võtta.
Eelarve konsolideerimine ja võla vähendamine on enamikes Euroopa riikides ülimalt oluline, kuid samal ajal tuleb otsustavalt tegutseda majanduse tugevdamiseks juba ka lähemas perspektiivis, nendib ELi valitsusjuhtide tänase kohtumise lõppdokument.
Kreekale laenu andnud erasektori institutsioonidel tuleks vähemalt 60% neist laenudest maha kanda, et Kreeka võlakoorem 2020. aastaks riigile jõukohaseks muutuks ning euroala abipakett saaks jääda juulis kokku lepitud 109 miljardi euro tasemele, nendib nn troika raport, mida refereeris agentuur Reuters.
Euro on kauplemas päevase tipu lähedal ning üle 1,3900 USA dollari vastu peale uudist, et Saksamaa on valmis suurendama euroala päästemehhanismi EFSF-i üle 1 triljoni.
Valimistega seotud ebakindluse möödumine koos optimismiga ärisõbraliku lähenemisviisi suhtes USA uue administratsiooni ametiajal on suurendanud investorite usaldust ja aidanud kaasa aktsiaturu tõusule. Kuna Donald Trump on praeguseks Ovaalkabinetti naasnud, võib tema eeldatav majanduspoliitika avaldada erinevatele sektoritele märkimisväärset mõju.