Apple'i asutaja ja juht Steve Jobs suutis pidevalt tekitada meeletut segadust, ütleb Jobsi elulooraamatu autor Walter Isaacson.
"Jobs ei olnud parim firmajuht, sest ta keeras asjad pidevalt täiesti sassi. Tegelikult oli ta vist üks maailma kehvemaid firmajuhte," hindas hiljuti vähki surnud geeniust tema värskeltilmunud elulooraamatu autor Walter Isaacson USA telekanali CBS saates "60 Minutes", vahendab Kauppalehti.
Jobsiga raamatu jaoks 40 intervjuud teinud Isaacson meenutab mehe ränki üleelamisi, kui Apple'i nõukogu talle omal ajal kinga andis, eelistades tegevjuhina John Sculleyt. Jobsi tabas too löök eriti raskelt seetõttu, et sarnanes lapsepõlves kogetud traagikaga, kui ema-isa andsid poisi kasuperre ning tal katkes igasugune side bioloogiliste vanematega.
1997. aastal Apple'isse naastes tegi Jobs firmast 14 aastaga turuväärtuselt maailmas teisele kohale tõusnud ettevõtte. Isaacsoni hinnangul suutis Jobs korraldada revolutsiooni tervelt seitsmel elualal – personaalarvutite, joonisfilmide, muusikaäri, mobiiltelefonide, tahvelarvutite, digitaalmeedia ja jaekaubanduse vallas.
Jobs võlgneb suuremad võidud suurele põlgusele väljakujunenud süsteemide vastu – tänu sellele suutis ta luua tooteid, millest keegi teine ei osanud isegi unistada. Näiteks Macintoshi arvuti graafika ja klikitavad ikoonid olid revolutsiooniliselt uuenduslikud, aga arvuti müügiedu täielik pettumus. Kibestunud Jobs muutus sellest veelgi riiakamaks ning tema juhtimisstiil konfliktsemaks. Apple'is oli tavaline, et Jobs röökis alluvate peale ning need karjusid vastu. Mingi ime polnud Isaacsoni sõnul ka see, kui Jobs näägutas ja mõnitas kolleege nende töötulemuste pärast.