Euroopa läbirääkijad on palunud Kreeka võlausaldajatel nõustuda 60% mahakandmisega fondide puhasväärtusest, mis kaugelt ületab kolm kuud tagasi erainvestorite ja eurotsooni juhtide vahel sõlmitud kokkulepet.
Hoiak, mille edastas nädalavahetusel rahvusvaheliste pankade esindajatele Itaalia rahandusminister ja eurotsooni läbirääkija Vittorio Grilli, on võit eelkõige Saksamaa juhitud põhjapoolsetele võlausaldajariikidele, kes on survestanud Kreeka võlausaldajaid leppima oluliselt suurema koormusega.
Ametnike jutu järgi on Prantsusmaa, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) jätkuvalt mures, et karm liin võib vallandada investorite paanika. Ebakindlus tekib seetõttu, et finantsinstitutsioonid seisavad silmitsi maksejõuetuse vastu kindlustamise hinna (CDS) kahjudega.
"CDSi turg ei ole eriti läbipaistev," ütles Euroopa RBSi majandusteadlane Jacques Cailloux. "Sa ei tea, kus riskid on," põhjendas ta.
Pariisis säilitasid Euroopa Keskpank ja IMF läbirääkimistel karmi positsiooni. Ametnike sõnul kohtusid IMFi juht Christine Lagarde, Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet laupäeval Grilliga, et anda talle üle mandaat.
Sarkozy toetus on ametnike sõnul oluline läbimurre. Prantsusmaa oli algselt tugevalt vastu, kuid Sarkozy nõustus suure mahakandmise vajadusega juhul, kui see jääb vabatahtlikuks.
Ametnikud rääkisid, et mõned riigid nagu Saksamaa olid vähem mures selle nn laenuürituse pärast. Samas kui teised – kaasa arvatud IMF – kartsid sarnaseid tagajärgi, mis järgnesid 2008. aasta Lehman Brothersi kokkukukkumisele.
Võlausaldajatele lähedal seisva isiku sõnul võib 60%ne kärbe nimiväärtusest olla võrdne 75-80% vähendamisega nüüdisväärtusest.
Erainvestorid, peamiselt Euroopa pangad, omavad umbes 260 miljardi euro eest Kreeka võlakirju. Esmaspäeval kukkusid National Bank of Greece aktsiad 21%.
Seotud lood
Minu arvates pole õige Eestil panustada selle peale, et võtta endale kohustusi seepärast, et teised ELi riigid on palju rikkamalt elanud kui meie, märkis RPM Grupp ASi juht Enno Kuldkepp.
Kreekale laenu andnud erasektori institutsioonidel tuleks vähemalt 60% neist laenudest maha kanda, et Kreeka võlakoorem 2020. aastaks riigile jõukohaseks muutuks ning euroala abipakett saaks jääda juulis kokku lepitud 109 miljardi euro tasemele, nendib nn troika raport, mida refereeris agentuur Reuters.
Eile eurogrupi koosolekul Kreeka olukorda ja maksevõimet arutanud rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et juulis Kreekale kokku lepitud abipakett räägitakse uuesti läbi ning ilmselt tuleb neil, kes Kreekasse n-ö raha tegema läksid, suurem kahjum sisse võtta.
Daily Telegraphi andmeil on Euroopa suurpangad maksimaalselt nõus maha kirjutama 40% Kreeka riigile antud laenudest. Turgudel levivad jutud, et olukorra normaliseerimiseks oleks vajalik koguni 60%ne kärbe.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.