Eesti inimene ostab toidupoes iga kümnenda euro eest private labeli toote ja kulutab tulevikus kaubakettide omamärgitoodetele üha enam.
See, kui palju Eesti jaekettide riiulitest on täidetud keti omakaubamärgiga, varieerub eri kaupluste vahel päris palju. Kui Selver ja Prisma müüvad omatooteid mõne protsendi jagu, siis Rimis on see osakaal 16%. Kettide strateegiad on erinevad - Rimi tahab tulevikus, et igas olulisemas tootegrupis oleks private label, väiksema osakaaluga kettidel on plaanid tagasihoidlikumad.
Private label toodetega püütakse rahuldada erinevate ostjate vajadusi, et ka hinnatundlikumad tarbijad leiaksid kauplusest usaldusväärse kvaliteedi ja madala hinnaga tooteid, ütleb Maxima kommunikatsioonijuht. Rimi kommunikatsioonijuht kinnitab samuti, et jaeketi omamärgitoode on tavalistest bränditootest odavam ja seda koguni 10-25%.
Miks tarbija ei võiks tootja bränditoodet saada kätte sama hinnaga? Miks kohalikud tootjad jaekettide omatoodete vastu on? Kuidas tunda ära Eestis toodetud
private’it? Ja millal jõuab Eestis kätte Inglismaale ja Šveitsile sarnane aeg, kus pooled kaupluste riiulitest on täis jaeketi oma märgiga tähistatud tooteid, loe lähemalt tänasest Äripäeva paberlehest. Pikemalt saad artiklit lugeda
SIIT.
Autor: Väinu Rozental, Kadri Bank
Seotud lood
Äripäev uuris inimestelt, kuidas nad suhtuvad kaubanduskettide oma kaubamärgiga toodetesse.
Kui su tehas on ostetud täis kallist roostevaba kola ja tootmisressurssi on üle, siis on private label väga hea abimees, leiab Selveri juht Andres Heinver.
Märgistusseaduse järgi on lubatud pakendile märkida toote turustaja või tootja. Selver märgib ka omakaubamärgi tootele, kui see on toodetud Eestis, aga Rimi, kes turustab tooteid kõikides Baltimaades, märgib, et toote turustaja on Rimi.
Äripäev küsis Eesti suurimatelt jaekettidelt, kui suur osa nende toodetest moodustavad praegu kettide omakaubamärgi tooted ja mis saab edaspidi.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.