Saksamaa ja Prantsusmaa on käest libiseva võlakriisi valguses arutanud radikaalseid muutusi Euroopa Liidus, mis sisaldaks integreeritumat ja potentsiaalselt väiksemat eurotsooni, on nii Briti ajalehele Guardian kui ka uudisteagentuurile Reuters vihjanud Brüsseli allikad.
„Prantsusmaa ja Saksamaa on pidanud intensiivseid konsultatsioone selles küsimuses viimaste kuude jooksul kõigil tasanditel,” ütles ELi ametnik Brüsselis Reutersile. „Me peame liikuma väga ettevaatlikult, kuid tõde on see, et meil on vaja täpselt selgeks teha need, kes ei taha olla klubis, ja need, kes lihtsalt ei saa selles olla,” ütles kohalik ametnik.
Aruteludel Pariisis, Berliinis ja Brüsselis on tõstatatud võimalus, et üks või mitu riiki lahkuvad eurotsoonist, kuid ülejäänud tuumikriigid avaldavad survet pigem tihedama majanduslikku integratsiooni, sealhulgas maksu- ja eelarvepoliitika suunas.
Võimalikku muutust on arutatud n-ö intellektuaalsel tasemel, kuid läbiviimiseni ja tehniliste detailide aruteludeni pole väidetavalt jõutud. Prantsuse rahandusministeeriumi pressiesindaja eitas taoliste kõneluste pidamist.
Samas rääkis Saksamaa kantsler Angela Merkel kolmapäeval, et olukord Euroopas on sedavõrd halvenenud, et muutustest pole enam pääsu, ELi aluslepinguid tuleb muuta. Prantsuse president Nicolas Sarkozy omakorda rääkis teisipäeval kahekiiruselist Euroopast.
Teema tõstatus avalikkuses eriti teravalt päevakorda pärast seda, kui vaatamata Itaalia peaministri Silvio Berlusconi lubadusele ametist tagasi astuda tõusis Itaalia võlakirjade intressimäär turgudel üle 7% piiri. See ennustab, et Itaalia on järgmine eurotsooni maa, mis vajab päästmist. Kui Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästmine on paras pähkel, siis Itaalia probleemide süvenemisel ootab eurot ees vältimatu krahh.
Seotud lood
Eurotsoon on silmitsi süsteemse kriisiga, mille lahendamiseks on vaja suuremat meelekindlust, ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli konservatiivne partei CDU võttis oma kongressil vastu resolutsiooni, mis nõuab Euroopa aluslepingutesse euroalalt lahkumist võimaldavat klauslit, mis ei sunniks riiki samal ajal Euroopa Liidust lahkuma.
Mirae Asseti analüütiku John Wadle arvates sarnaneb praegune Angela Merkeli juhtimisstiil nagu Titanicu kaptenil, kes on sõitnud jäämäele otsa ning nüüd käsib kõigil vette hüpata.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.